Valitsus kehtestas koroonakriisiga tegelemiseks eriolukorra. See oli vajalik samm selleks, et tagada tõhusam otsuste langetamine ajakriitilises olukorras. Valitsus on seadnud ja kavatseb lisada erinevaid piiranguid selleks, et takistada viiruse levikut. Laiemal avalikusel on keeruline anda hinnanguid konkreetsetele valitsuse sammudele, sest meil puudub valitsusega võrreldav informeeritus ja ametkondlikud prognoosid lähiajaks. Seega ei ole ka suurt praktilist väärtust katsetel proovida juhtida praegust kriisi valitsusväliselt. Valitsusele juurde antud usalduskrediit aga suurendab valitsuse vastutust oma otsuste tagajärgede ees.
Valitsus peaks kindlasti kasutama võimalust, et hoida riigikogu sündmustega kursis ja selgitama vastuvõetud otsuste tagamaid. Vajadusel saab seda teha kinniste uste taga, kuid me ei tohi Eesti demokraatliku riigikorralduse juures omistada valitsusele absoluutset võimu ja tõde. Sel põhjusel peab riigikogu jätkama oma tööd, küsima küsimusi, tegema ettepanekuid ja seisma meie ühiskonna vabaduste ja riigi toimimise eest. Loomulikult tuleb ka riigikogu töös teha kõik selleks, et vältida viiruse levikut ja mitte koormata valituse liikmeid ja ametkonda ebavajalikuga. Ent me ei tohi kriisi meeleoludes unustada demokraatliku valitsemise põhimõtteid.
Kõige kiiremini vajab vastust küsimus, kuidas säilitada inimeste sissetulekud, pakkuda abi kriisi tõttu kannatavatele ettevõtetele ja suurendada riigi võimekust hüppeliselt suurenevate sotisaal-ja tervishoiukuludega toime tulemiseks. Need lahendused ei saa olla liigselt bürokraatlikud ja ebamäärased. Reformierakonnal on selleks ettepanekuid omajagu aga hetkel pole aeg ega koht, kus meedia vahendusel valitsust õpetada. Küll aga oleme valmis igakülgseks koostööks kõikide riigikogu erakondadega. Usun, et ettevõtluse iga hinna eest elus hoidmine on pikemas vaates võtmetegur selleks, et meie ühiskond taastuks kriisist võimalikult ruttu. Koroonaviiruse leviku takistamise kõrval peame juba täna tegema kõik selleks, et vältida laialdast tööpudust, majanduse hangumist, sotsiaalset haavatust ja üldist ühiskondlikku pessimismilainet.
Teine valdkond, mis vajab kiiresti tuge on meie tervishoiusüsteem. Mul pole kahtlust, et valitsus on kasutamas kõiki võimalusi meditsiinivõrgu tugevdamiseks. Eesti tervishoiusüsteemi suutlikkus on laias laastus teada ja väga suurt võimehüpet nii lühikese ajaga teha pole võimalik. Seega on ülimalt tähtis ootuste juhtimine, ausus ja selged sõnumid. Olgu selleks siis koroonaviiruse testimise võimekus, viiruse edasine levik ja arstiabi kättesaadavus. Mida täpsemalt meie inimesed teavad riigi paratamatult piiratud võimalusi ja iseenda tegevuse tähtsust kriisi ületamisel, seda parem.
Eesti inimesed on mõistnud olukorra tõsidust ja on näha, et valitsuse soovitusi ja piiranguid täidetakse. On siiski üsna tõenäoline, et vaatamata piirangutele viiruse levik Eestis ja maailmas kestab ja see võib veel nii olla mitu kuud. Leian, et peame sellise tulevikvaate osas olema Eesti inimestega ausad ja selleks valmistuma. Vajame konsensuslikku tasakaalupunkti koroonaviiruse ja ühiskonna toimimise vahel. Peame mõistma lihtsat fakti, et igasugused piiranguid koormavad pikemas vaates tohutult meie majandust, sotsiaalsüsteemi ja igapäevast elukorraldust. Eesti riik ei saa olla mitu kuud suletud ja luku taga. Meie tervishoid, majandus, sotsiaalsüsteem ja ühiskond ei ole selleks valmis.
Seega võiksime ühiskonnana panna end valmis ka olukorraks, kus peame naasma igapäevase elukorralduse juurde teades, et viiruse levik pole lõplikult peatunud. Minu hinnangul saame seda teha siis, kui see on ühiskonna teadlik valik ning jagatud arusaam. Eelnevalt aga peame olma teinud kõik endast sõltuva, et vältida koroonaviiruse riskirühmade nakatumist. Saame lähinädalaid kasutada selleks, et luua adekvaatsed tingimused riskirühma isoleerimiseks ja nende igapäevase elu toimimise tagamiseks.
Koroonakriis on Eestis kestnud alles mõned päevad aga kahjuks kestab see veel nädalaid. Seega on aeg kujundada ühiskondlikult laialt jagatud arusaam, kuidas kriisi lahendamisega pikemas vaates edasi minna.
The post Vajame tasakaalupunkti koroonaviiruse ja ühiskonna toimimise vahel appeared first on Kaja Kallas.