Eelmisel nädalal alustas Keskerakond kõigile ootamatult erakondade rahastamise kontrollimise reeglite muutmist. Põhjuseid, miks Keskerakond ja selle juht seda teevad ei pidanud kaugelt otsima. Keskerakonna must rahastamine ja korruptsioon on legendaarsed. Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjon (ERJK) nõuab kohtu kaudu Keskerakonnalt ligi 1,2 miljonit eurot. Lisaks on ERJK asunud uurima selle aasta esimeses kvartalis Keskerakonnale ootamatult tehtud 50 000 eurose annetuse päritolu. Näib, et Keskerakonda on lummanud lihtne loogika – kui sa ikka jääd liiga palju sohi tegemisega vahele, siis tuleb kohtunikud ära kaotada.
Isamaa ja EKRE esindajad on sel nädalal öelnud, et nad ei soovi ERJK-d likvideeriva seaduseelnõuga kiirustada. Samuti pidasid mõlemad koalitsioonipartnerid oluliseks, et Keskerakonna vastased nõuded ja patud tuleb ausalt ära klaarida. Need ei saa kuhugi juriidiliste pragude vahele lihtsalt ära kaduda. Eesti on õigusriik ja meie ühiskond ei saa lubada, et võimupartei kirjutab iseendale omakasupüüdlike mängureegleid. Loodan, et seda arusaama jagab võimalikult suur hulk Riigikogu saadikuid, sõltumata sellest, mis erakonda nad kuuluvad. Eesti ei tohi muutuda korruptiivseks oblastiks, kus peaministri heakskiidul toimub õigusriigi põhimõtetest kõrvale hiilimine.
Juhul kui Keskerakond tõepoolest soovib sisulist arutelu erakondade rahastamise teemal, siis annan mõned soovitused.
Esiteks, kõige õigem on enda praegused jamad ausalt ära klaarida. Savisaare musta raha vari on pikk ja Keskerakonda saatvad korruptsioonijuhtumid peavad leidma õigusriigile kohase lahenduse. Mitte lõppema JOKK stiilis seadusloomega.
Teiseks, erakondade rahastamise järelevalvet muutev seaduseelnõu ei saa tulla mõne keskerakondlase arvutist. See protsess peab olema läbipaistev ja aus esimesest hetkest alates. Kaasata ja kuulata tuleb kõiki erakondi, kodanikuühiskonda, erinevad järelevalveasutusi ja õiguseksperte.
Kolmandaks, Eesti demokraatiat mõjutavaid seadusi ei saa vastu võtta hoogtööna ja lootuses, et jaanipäevaks ununeb kõik. Põhjalik ühiskondlik arutelu erakondade rahastamise teemal on arutelu, mida peaminister ei tohi karta, seda eriti kui tema koduerakond on teema algataja.
Neljandaks aga annan peaministrile soovituse, mis oleks kasulik meile kõigile. Tunnista, et plaan päev peale eriolukorra lõppu asuda ERJK-d kaotama oli ebaõnnestunud ja kukkus läbi. Astu samm tagasi ja lõpeta selle muutuse läbi surumine võimuliidu kinnistel koosolekutel. Ammugi ei tohi edasi minna plaaniga, mis läheb otsesõnu põhiseadusega vastuollu ja paneb Riigikontrollile ülesandeid, mida põhiseadus ei luba talle panna.
Eesti ees on suur hulk koroonaviiruse tagajärgede seotud probleeme. Me peame tugevdama oma tervishoidu, hariduskorraldust ja sotsiaalset kaitset. Kuuleme iga päev koondamistest ja ära jäävast turismihooajast. Ettevõtjad ootavad valitsuselt selgeid sõnumeid ja tervet mõistust, mitte poliitilist kiusu. Keskerakonna 1,2 miljonit võib olla suur mure Keskerakonnale, kuid see ei tohiks viia eksiteele peaministrit.
The post Peaminister võiks tegeleda kasvava tööpuudusega appeared first on Kaja Kallas.