Täna esitleti Kadriorus e-residentsuse Valget raamatut. Ma olen uhke meie e-residentsuse programmi üle. Ma olen uhke, et oleme selles valdkonnas teerajaja. Ma olen uhke, et Eesti on mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma kaardil tähistatud särava “digitähekesega”. Meie edulugu teeb meid suuremaks, olulisemaks; meil on oma nägu, me ei ole lihtsalt väikeriik kuskil Ida-Euroopas.
Kui ma osalesin e-residentsuse Valge raamatu aruteludel, oli üks minu soovitus teha selgemaks, mida me Eestis oleme sellest projektist saanud. 7,4 miljoni suuruste kulude kõrval on Eestisse tulnud üle 17 miljoni euro raha ning 48 000 välismaalast 165st riigist on ennast Eestiga sidunud, et siinsete e-teenuste abil äri teha. Hoolimata sellest, et e-residentsuse projekti tee pole olnud takistutsteta on need numbrid, mis viitavad selgelt, et sellest projektist on kõigile Eestis reaalne kasu.
Olen ka varem kirjutanud, et teerajaja definitsioon ongi see, et keegi pole ei teed ega riske ette ära kaardistanud. Nende riskikohtadega tuleb ise kogu aeg tegeleda. Kui ühelt poolt riik teeb promo, kutsudes inimesi e-residentideks, aga teiselt poolt pangad neile arveid ei ava, siis on see riigi usaldusväärsuse probleem. Küsimus on, kuidas sellise regulatsiooni kontekstis e-residentsusega jätkata. Olen varem kritiseerinud ka praegust valitsust, mis digiteemasid prioriteetseks ei pea. Seda vajalikum on president Kaljulaidi ja e-residentsuse programmi meeskonna e-residentsuse tuleviku algatus.
Ükski teenus ei saa areneda, kui probleeme ignoreeritakse või nendega adekvaatselt ei tegeleta. Olen nõus Valge raamatu järeldusega, et e-residentsuse programmi eduka jätkumise eelduseks on vaja lahendada probleemid arvelduskontode avamisel, parandada teenuse kasutusmugavust ning pakkuda täiendavaid teenuseid. Me oleme riigina programmi edukalt juhtinud, kui e-residentidest saavad kasu nii Hiiumaa raamatupidaja kui eksporditurge otsiv väikeettevõte.
Samuti on selge, et mistahes valdkonnal on raske areneda, kui konkreetseid prioriteete ja arengusuundi pole. Riik peab suuna kätte näitama selles osas, milliste sektorite ja partnerriikide ettevõtteid me eelkõige e-residendiks ootame. Seejärel peab riik aktiivselt ka selle sihtgrupiga tegelema. Eelnev seondub välismajanduspoliitikaga laiemalt. Sarnaselt analüüsile Eesti välisteenistuse tugevdamiseks (www.diplomaatia.ee), leiame Reformierakonna valimisplatvormis, et Eesti välismajanduspoliitika vajab tugevdamist läbi ühtse ja selge juhtimise ja tegevuskava. EAS ja e-residentsuse üksus ei saa ega pea süsteemist väljaspool tegutsema (vt Valge raamatu ettepanekut avada digi-ID väljastuskohad Sao Paolos, Bangkokis ja Johannesburgis).
Me elame ajastul, kus kogukonnad moodustuvad online’is. Airbnb üürikorteri sobivust kinnitavad eelmiste külaliste arvustused, Facebookis moodustavad sarnaste huvidega inimesed gruppe. Selline grupp või kogukond on e-residendid. Me saame soodustada koostööd ja ärivõimalusi nii selle grupi sees kui sellel grupil Eesti ettevõtjatega. Arvustused võivad tagada usaldusväärsust ka väljaspool Airbnb’d – nt pankadelt e-residentidele. Nagu Valges raamatus välja toodud: kui pank otsustab lõpetada koostöö e-residendiga, võiks riik analüüsida selle põhjusi ja vajadusel ka e-residendi staatuse peatada või lõpetada.
Mul on hea meel tõdeda, et mitmed Valge raamatu järeldused kattuvad Reformierakonna valimisplatvormiga. E-riigi arendamine ja digiteemad laiemalt on meie prioriteet. Me anname endale aru, et sellel ajal, kui meie paigal seisame, jooksevad teised meist mööda. Reformierakonna eesmärk on viia Eesti e-riik uuele arengutasemele. Selleks peame vajalikuks valdkonna eesmärgipärast ja selget arendamist ja juhtimist. Teenuste loomisel lähtume kasutajasõbralikkusest – andmed esitatakse riigile üks kord, e-teenused on “nähtamatud” (selle asemel, et kodanik taotlusi peaks esitama, peab riik õigel ajal ise teenust pakkuma). E-riik ei saa kunagi valmis ja vajab pidevat uuendamist ning toetavat regulatiivset keskkonda. Seame eesmärgiks, et Eesti võtaks esimeste seas kasutusele regulatsioonid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti ning loovad turvalise ja läbipaistva keskkonna uute lahenduste nagu krüptovaluutad ja blockchain kasutamiseks.
Nii, nagu Valges raamatus e-residentsuse kohta leitakse, leiame ka meie, et e-riigi teenused tuleb viia ka mobiilsetesse seadmetesse. Mida rohkem riik e-residentidelt andmeid saaks (kõiki reegleid järgides muidugi), seda rohkem anonüümseid andmeid saaks me riigina avada kasutamiseks ettevõtluses, teadustöös ja muus. Ka meie mõistame küberturvalisuse olulisust ning näeme küberturvalisust ühe e-Eesti eelisarendusvaldkonnana.
The post E-residentsus: Eesti kui teerajaja appeared first on Kaja Kallas.