Riigikogus läbis esimese lugemise Eesti järgmise, 2023. aasta eelarve, mille oma viimase sammuna rahandusministri ametis kandis ette ja kaitses Keit Pentus-Rosimannus. Väljapeetult nagu alati, kuigi eelarvet kokku saada pole olnud kerge. Viimaste aastate katkematu kriisiolukord on taustana eelarvet kujundav ja mõndagi seni plaanitust vähem pakkuv ja edasi lükkav.
Tervishoiukriisist majanduskriisi ja Ukraina agressioonist julgeolekukriisi on olnud meie teekond ning kriiside tagajärjed mõjutavad meie riigi rahandust veel pikalt. Kevadel juba tuli sõjaaja julgeoleku lisaeelarve ja selge on, et riigi iseseisvuse ja meie turvalisuse tagamine on jätkuvalt teema üle teiste.
Eelarve sisust rääkides tuleb alustada olulisimast, julgeolekust. Riigikaitsekulud ületavad tuleva aasta riigieelarves esimest korda miljard eurot ja moodustavad järgmisel aastal 2,9 protsenti kogu meie majandusest. Ületuleval, 2024. aastal, kui juba kaitsehangete tulemusena jõuavad kohale ja saavad paika keskmaa õhutõrje süsteemid ja muu vajalik, moodustavad kaitsekulud juba 3,2 protsenti meie sisekogutoodangust (SKT). See võimaldab suurendada ajateenistusse kutsutavate arvu 4000ni ja tagada neile nii korralik väljaõpe kui varustus, samuti investeerida kaitsevõimesse ja -tööstusse.
Oma osa nõuab tänapäeva sõjapidamise osa, kübervõimekuse arendamine, digiteenuste turvalisuse tagamiseks suurenevad küberturvalisuse investeeringud järgmisel neljal aastal 26 miljoni euro võrra aastas. Ja igal aastal tuleb üle poole riigi tehtavatest kaitseinvesteeringutest ja kaitse-eelarve majanduskuludest tagasi Eesti majandusse.
Üldise printsiibina on esmase julgeoleku tagamiseks vaja hoida kaitsekulud püsikuluna edaspidi vähemalt kolme protsendi tasemel meie SKTst.
Igal aastal tuleb üle poole riigi tehtavatest kaitseinvesteeringutest ja kaitse-eelarve majanduskuludest tagasi Eesti majandusse.
Kui ühe aastaga on kaitsekulud riigieelarves suurenenud 42,5 protsenti ja tõusnud üle miljardi euro, on see pretsedenditu kasv ja mõjutab kogu ülejäänud eelarvet. Aga sõda käib energiarindelgi. Energiavarustusest on Venemaale saanud tugev Lääne-Euroopa mõjutamise vahend, et mitte öelda relv. Nii Eestile kui Euroopale jaoks on tähtis vabaneda energiasõltuvusest Venemaast. Oleme lõpetanud Venemaa nafta ja gaasi tarned ja pikaajalise lahendusena peame püsivalt asemele saama eelkõige taastuvatest allikatest pärit energiatootmisvõimsuse ja tegema investeeringuid energiasäästu. Järgmise aasta eelarves on selleks 166 miljonit eurot, millele lisandub üle 20 miljoni taastuvenergia kitsaskohtade kõrvaldamiseks.
Kindlasti tuleb siinkohal öelda, et energiapuudust järgmistel talvedel meil ette näha ei ole. Energiavarustuse tarned on tehtud ja elektriga varustamine on tagatud eeldusel, et otsest saboteerimist ei sünni. Aga ka sellisteks juhtumiteks on meie vastavatel institutsioonidel plaan olemas ja töös ehk muretsema selle pärast ei pea.
Teine teema on majanduskriisist ja Ukraina sõjast lähtuva väga kiire inflatsiooniga toimetulek. 2023. aasta riigieelarve näeb ette umbes 200 miljonit eurot automaatset toetust kodutarbijate kütte-, elektri- ja gaasiarvete tasumiseks 1. oktoobrist järgmise aasta märtsini. Toetuse suurus on kuni viis eurosenti kilovatt-tunni kohta, kui elektri hind käibemaksuta ületab kaheksa senti kilovatt-tunnist. Kaugkütte ja gaasi kodutarbija toetus on 80 protsenti kaheksat senti kilovatt-tunni eest ületavast käibemaksuta hinnast. Gaasitarbimisel on toetuse piir 2,6 megavatt-tundi.
Samuti rakendus juba tänavu 1. oktoobrist järgmise nelja aasta jooksul kodutarbijatele ja mikro- ning väikeettevõtetele, samuti ühe gigavatt-tunni ulatuses füüsilisest isikust ettevõtjaile, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele elektri universaalteenus, mille hinnatase kujuneb konkurentsiametiga kooskõlastatud tootmishinna alusel. Iga kuu muutuva universaalteenuse osutamine on kohustuslik Eesti Energiale ja vabatahtlik kõigile ülejäänud elektrimüüjatele.
Mikro- ja väikeettevõtted moodustavad Eesti ettevõtete üldarvust 99,4 protsenti ja käibemahust peaaegu 60 protsenti ning neis töötavate inimeste hulk kolmandiku, Pärnumaal ilmselt enamgi. Sellest saab järeldada, et toetustega on kaetud kõige tundlikum osa elanikest ja ettevõtlusest. Suuremat osa katmast takistab juhitavate tõhusate seadmete tootmismaht ja iga järgmise sihtrühma lisamine toetusesaajate hulka tõstaks reguleeritud hinda kõigil.
Kui inimeste toimetuleku riiklikku toetamist soodustas tänavune erakordselt hea maksulaekumine, siis järgmisest aasta algusest annab töötajaile lisatuge igakuise tulumaksuvaba miinimumi kasv 500-lt 654 euroni, mis mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi. Samuti muutub uuest aastast tulumaksuvabaks keskmine vanaduspension ja keskmine pension tõuseb järgmise aasta aprillis 704 euroni.
Peretoetuste eelarve kasvab 164 miljoni euro võrra. Aasta algusest suurenevad esimese ja teise lapse toetus ja üksikvanema lapse toetus 80 euroni. Lasterikka pere toetus tõuseb kolme kuni kuue lapse korral 600 ja seitsme ning enama lapse puhul 800 euroni kuus. Valitsuskoalitsiooni soovil hakkab uuest aastast kehtima lasterikka pere toetuse järk-järguline lõpetamine laste 24aastaseks saamisel ja 2024. aastast toetus indekseeritakse samamoodi pensioniga. Lisaraha saab erivajadusega inimeste ja asendushooldusel laste toetamine. See tagab teenuste parema kättesaadavuse ja aitab kompenseerida elukalliduse tõusu.
Eraldi toon esile kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalga kasvu 1400 euroni ehk 37 protsendise tõusu.
Kindlasti tuleb nimetada palgatõuse, mis aitavad üldist hinnatõusu leevendada, selleks on riigieelarves 243 miljonit eurot. Õpetajate, siseturvalisuse- ja kultuuritöötajate palgafond suureneb 15 protsendi võrra, tervishoiutöötajate palk tõuseb vähemalt 15 protsenti. Eraldi toon esile kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite miinimumpalga kasvu 1400 euroni ehk 37protsendise tõusu. Avaliku sektori palgafond suureneb viis protsenti.
Strateegilistest pikaajalistest investeeringutest tuleb ära märkida eestikeelsele haridusele ülemineku kava loomist ja rahastamist, järgmisel aastal 41 miljoni euroga, suurimad kulud on siin seotud ülikoolidega. Teadus- ja arendustegevuseks investeeritakse 41,3 miljonit lisaeurot (üks protsent SKTst), kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse arendamiseks läheb 41,5 miljonit eurot, seda summat tõstetakse iga aasta veel 15 protsendi võrra.
Lisaraha tuleb arstide lähtetoetuseks, samuti muutub hooldekodu kohatasu ja koduhooldus tänu 39,2 miljoni eurosele investeeringule senisest kättesaadavamaks ja omastehooldajate koormus väheneb. Samuti 40 miljoni euro võrra suureneb neljal lähiaastal ühistranspordi dotatsioon, järgmise aasta kulu on 120 miljonit eurot. Märkimist väärib Euroopa Liidu uue struktuuritoetuse perioodi avanemine, mis toob regionaalseid investeeringuid üle 250 miljoni euro eest.
Pärnumaale tulevatest investeeringutest on oodatuim uue silla rajamise toetus: järgmisel aastal viis miljonit ja 2025. aastal veel 15 miljonit eurot. Sillaehituse toetuse saamise nimel tegi Pärnumaa rahvaesindajate toel kõva tööd Toomas Kivimägi ja järgmisel aastal valitavas riigikogus tuleb jätkata tööd selle nimel, et sillaehituse arenedes riigi toetussumma suureneks.
Järgmisel aastal jätkub Pärnu–Uulu 2+2-tee ehitus ja alustatakse Sauga–Pärnu ja Libatse–Nurme 2+2-teega, neile kulub tuleval aastal kokku üle 37 miljoni euro. Samuti jätkub Rail Balticu arendus, sealhulgas Pärnu reisiterminali ehitus ja kaubaterminali ehitamise ettevalmistus.
Järgmisel aastal valmib kunagises maavalitsuse hoones Pärnu riigimaja. Kultuuri ja spordi riigi baasrahastus suureneb tuleval aastal 12,8 miljoni euro võrra.
Jätkub jalgrattateede põhivõrgustiku väljaehitamise toetamine Pärnu kesklinnas ja rattaparkimise võimaluste parandamise toetus, samuti terviseradade ja tervisespordikeskuste arendamine. Investeeringutoetust saab Pärnu sõudeklubi, et lõpetada oma hoone esimene ehitusjärk.
Tervikuna kujuneb eelarve tulude mahuks 15,53 miljardit ja kulud ulatuvad 16,79 miljardi euroni, sealhulgas tuleb investeeringuid 775 miljoni eest. Nominaalseks puudujäägiks jääb järgmisel aastal 3,9 protsenti ja struktuurseks nagu tänavu 2,6 protsenti, mis tähendab, et investeeringute katteks tuleb pidevalt laenu võtta. Olukord läheb eeldatavasti paremaks alles 2027. aastal, kuhu mahukaid kaitseinvesteeringuid pole plaanitud. Riigi võlakoormuseks kujuneb tuleval aastal veidi alla 20 protsendi ja maksukoormuseks 33,3 protsenti. Kindlasti tuleb esile tuua tänavuse eelarvepositsiooni paranemist võrreldes aprillikuises stabiilsusprogrammis kavandatud 4,5 protsendiga, mis tähendab 752 miljoni euro võrra paremat eelarvepositsiooni.
Kokkuvõtteks tuleb nentida, et kui eelmise aasta lõpus oli lootust, et liigume jõudsalt ja jätkusuutlikult majandustõusu suunas, siis praeguste kriiside taustal lükkuvad kasvuootused edasi, majanduse reaalkasvuks tuleb järgmisel aastal hinnanguliselt vaid pool protsenti. Võiduks saab pidada keerulises sisepoliitilises olukorras koalitsiooni hoidmist ja koostöös valimiste-eelse mõistliku eelarve kokkusaamist. Tuleva aasta suur ootus on ennekõike Ukraina sõja võit, meie julgeoleku ning turvalisuse kindlustamine, Eestis riigi ja ühiskonna hoidmine kindlates kätes.
Eelarveloo lõpetuseks rõõmustav uudis Pärnumaale: vastse rahandusministrina veab riigieelarve protsessi lõpuni meie oma Annely Akkermann.