Mida me vaenlane ei suuda teha relvadega, püüab ta saavutada ilma. Sest ta tahab suunata, lõhkuda, ajada segadusse ja tülli teisi riike, omavahel ja sisemiselt, kirjutab riigikogu liige Jürgen Ligi.
Ka me raudkapp riigikogus on täis salajasi dokumente sellest mõjutustegevusest ja ma püüan neid palju lugeda, kui silm magamatusest kinni ei vaju. Ka sellest, kuidas tihti ei ole Venemaal endal midagi teha tarvis, sest kasulikud idioodid lõhuvad oma riiki ja ta liitlassuhteid ise. Ning sellest, et me mitte kunagi ei või olla kindlad, kes noist on ka tema palgal, nii rahvusparlamentides kui Euroopa omas.
Praegu Eesti parlamendis juhtuvat nimetatakse kangekaelselt obstruktsiooniks, aga ta pole selle analoog, vaid riigi destruktsioon. Peatoimetustes on väljapuhanuna mugav otsustada, et kirjutame «kompromiss», paneme «kõik on süüdi» ja «nad ise ka». Ja selle juurde jääda, sest umbes kaheksa aastat on oma riigi allakäik täies sõltumatuses jälgimata ja kajastamata jäetud, sest ainult nii on saanud kirjeldada vaid kõigile huvitavat ja näidatavat vahtu ja jätta sisse tegemata vahed. Sama kostab praegu Kadriorust – riigikogu leidku ise lahendus.
Aga põhiseadus ega temast järgmised, põhiseaduslikud seadused pole kirjutud võimuhulluse võimalust arvestades. Neis ei ole ette nähtud, et mööbel hakkaks lendama, et parlamendi istungeid ei saaks pidada ja et see on kõigest morsipidu võrreldes sellega, kui maniakid ei saa võimu. Nende seas aga on ajalugu lugenud inimesi, kes on vahele jätnud kõik koolitunnid ja peatükid, mis õpetaksid oma riiki ehitama ja hoidma, küll aga lugenud palju kordi neid, kus kirjeldatakse kommunistide ja natside võimuletulekut morsipeol ja pärast seda. Kogu maailm tunneb neid tagajärgi siiani iga päev.
Meie põhiseadus on liberaalne demokraatia, aga ta ei kehti enam, sest teda on tabanud tuumasõda. Just tuumasõja vallandamisega uhkustab praegu partei, kes «liberaalset» meie ühiskonnakorralduses sõimusõnana kasutab. Aga tähendab too korraldus tegelikult vabu valimisi, õigusriiki, võimude lahusust, inim- ja poliitilisi õigusi, majandusvabadust, vaba ajakirjandust.