Viimastel päevadel on Muhu ja mandri vahelise silla teema saanud meedias põhjaliku kajastuse mitmest aspektist, mis viitab sellele, et Saare maakonnas on sild saamas üheks valimiste põhiküsimuseks. Tundub, et ükski erakond ei saa sellele küsimusele konkreetselt vastamata jätta.
Meie Maa, 12.02.2007
Viimastel päevadel on Muhu ja mandri vahelise silla teema saanud meedias põhjaliku kajastuse mitmest aspektist, mis viitab sellele, et Saare maakonnas on sild saamas üheks valimiste põhiküsimuseks. Tundub, et ükski erakond ei saa sellele küsimusele konkreetselt vastamata jätta.
Kuigi silla projekt oli valmis juba aastal 1935, leiab majandusminister Edgar Savisaar täna, et asja tuleks ikka põhjalikult uurima hakata. Hoolimata sellest, et püsiühendust on aktiivselt uuritud ja analüüsitud juba 10 aastat, passiivselt aga aastakümneid. Muhus toimunud maanteeameti avalikul arutelul rääkis konsultatsioonifirma E-Konsult esindaja pikalt ja laialt, kuidas tuleb veel ja veel keskkonnamõjusid hinnata või õigemini kõigepealt selleks programm koostada, et mõjusid hinnata, siis kava mõjusid hinnata, siis planeerida ja planeeringu kohta taas keskkonnamõjude hinnang koostada, alles siis on võimalik eskiis teha ja selle kohta uus keskkonnamõjude hinnang tellida. Me ei ole veel jõudnud võimaliku projektini, mis vältimatult ka keskkonnamõjude hinnangut vajab, rääkimata ehitusest. Tuleb meelde, et koostöös Taani konsultatsioonifirmaga
Ramboll telliti ka tunamullu püsiühenduse keskkonnamõjude eelhinnang ja tasuvus-uuring, mis oli juba piisav alus põhimõttelise otsuse tegemiseks.
Edgar Savisaarel on õigus, kui ta kasutab vanasõna: üheksa korda mõõda… Mõõta kindlasti tuleb, aga kas igavesti? Rätsepal (loe:rahval) võib vahepeal kannatus katkeda, riie otsa saada või käärid rooste minna enne, kui minister hindamisega ühele poole saab. Fakt on see, et Keskerakond rakendab täna püsiühenduse teemal selgelt venitamistaktikat. Seetõttu pole ka ministri poolt esitatud transpordi arengukavasse 2006-13 püsiühendusest juttu. Aasta aastalt tõuseb sillaehituse maksumus, kaasa arvatud ka uute hinnangute ja uuringute kulud. Mida rohkem venitada, seda kallimaks kogu projekt läheb.
Ministeerium süüdistab bürokraatiat, aga samas on ministeeriumil endal kõige rohkem võimalusi jõulisi samme astuda, kui poliitiline tahe on olemas. Just seda viimast ei paista Savisaarel olevat. Ta on ka ise selgelt öelnud: selle küsimusega tegelegu järgmine valitsus. Äsja pikendati reisijate ja kaupade üleveo kava valmimistähtaega. Ministeerium töötab justnagu tühikäigul ja otsib uusi võimalusi kestvateks uuringuteks.
Kõige selle juures ei saa unustada olulisemat – nimelt seda, et sild tooks rahvale tasuta ülesõidu, mida praamiliiklusega kunagi ei tule. Nii täna, kui ka edaspidi maksame me kõik – maksumaksjad, läbi riigieelarve aastas 100 miljonit krooni dotatsiooni laevafirmale. See on suur raha, mille eest jupp silda oleks juba valmis ehitatud. Kui riigi dotatsiooni edaspidi silla finantseerimiseks suunata, oleks meil alates 2030. aastast kõigile tasuta ülesõit ja peaaegu selleks ajaks ka sild kinni makstud. Dotatsiooni poleks siis enam vaja. Laevaühenduse jätkudes maksame aga lõivu igavesti. Paarikümne aasta pärast on riigi dotatsiooniks prognoositud 300 miljonit krooni aastas. Piletihindu juba tõstetakse, need tõusevad tulevikus veelgi. Kui ministeerium tänasel tigukäigul jätkab, siis jäävad maksumaksjad igavesti laevakompaniile kümnist maksma ja tasuta ülesõitu ei tule kunagi.
Sild mandri ja Muhumaa vahel tuleb valmis ehitada, aga elu ei alga ega lõpe sellega. Nii kaua, kui veel püsiühendust pole, tuleb keskenduda tänasele päevale. Reformierakond teeb omalt poolt kõik, et saarerahva elukvaliteeti parandada. Selleks teeme tolmuvabaks Eesti kõrval- ja tugimaanteed ja kahekordistame nelja aastaga pensionid. Soovime rohkem tähelepanu pöörata inimeste heaolule vanaduspõlves ja noortele peredele. Häid sõnumeid on meile kõigile, aga kõige olulisem on siiski see, et inimesed 4. märtsil valima läheksid ja mitte passiivseks ei jääks. See on meie ühine kohustus saarte ees.