Igor Gräzin: 1250 km2 merd (SL Õhtuleht)

Arvamus
|
23.02.2007

Viimane seaduseelnõu, mis rii­gikogu juhatusele läks, oli sel­lest, et viia Eesti vabariigi merepiir tagasi selle õigesse kohta. Sest 1994. aastal loobus Eesti va­batahtlikult oma merealade kolme miili laiusest vööndist.

SL Õhtuleht, 23.02.2007

Viimane seaduseelnõu, mis rii­gikogu juhatusele läks, oli sel­lest, et viia Eesti vabariigi merepiir tagasi selle õigesse kohta. Sest 1994. aastal loobus Eesti va­batahtlikult oma merealade kolme miili laiusest vööndist.

Eel­nõu, mille nüüd esitasin, paran­dab olukorra ja kordab täht-tähelt varasemat, 1993. aasta veebruari seaduseelnõu territo­riaalmerest. Miks me osast mere­aladest lahti ütlesime (kuigi selle eest hoiatasid kõik eksperdid!), ei tea. Asjaosalised – osa küll ala­tiseks lahkunud, teised aga täies elujõus ja hea tervise juures – lihtsalt ei seleta. Muide, Eesti alade loovutamine läks häältega 38 poolt, 36 vastu ja 2 erapoole­tut.

Eesti vastas olev Soome laht, selle veed ja põhi, kujutavad en­dast territooriumi, millel on ülioluline geograafiline tähendus mitte ainult kaupade, vaid ka energiavoogude (s.t kaablite ja torude) kulgemiseks Ida-Euroopa ja Lääne vahel. Gaasitransiit hak­kab käima otse nende vete kõr­val, mis on olnud Eesti territoo­rium ja mille tagasiomastamine vajab vaid ühepoolset deklarat­siooni. (Vastavalt 1982. a ÜRO Mereõiguse Konventsioonile.) Tulevikuniidid elektri- ja gaasitarne­teks hakkavad perspektiivis kul­gema mööda neid merepõhja ala­sid, mis kuulusid veel 90. aastate alul EV koosseisu.

Soome lahes leiavad aset majandus-tehnoloogilised arengud, mis mõjutavad Eestit kõige otse­semalt ja vahetult, kuid meie ole­me nendes protsessides osalemi­sest loobunud.

Ent arenevas ja energeetilist in­tegreerumist otsivas Euroopas peab Eesti kui ELi liikmesriigi po­sitsioon (sh ka geograafiline!) ole­ma selge. Venemaal on poliitiline ja majanduslik õigus Eestilt küsi­da: aga kus te, sõbrad. Soome la­hes üldse olete? Taastatud eelnõu ütleb: 12 miili kaugusel rannast ja keskpaigani seal, kus Soome sa­masugune õigus vastu tuleb.

Seaduseelnõuga läks niigi pi­kalt – ligi aasta – ja oleks võinud minna veelgi kauem, polnuks vii­mase paari kuu sündmuste kaleidoskoopi. Eesti rahvusliku terri­tooriumi selle osa küsimus, millele laieneb Eesti tingimusteta ja ühe­poolselt deklareeritav õigus ja mi­da ei vaidlusta mitte keegi, on nii tähtis, et see peaks seisma era­kondadest sõltumatuna uue riigi­kogu päevakorra ühtede esimeste punktide hulgas. Eesti normaal­sest territooriumist peaks huvita­tud olema riigi mis tahes valitsus – olgu ta kas või fašistlik, kommunistlik, budistlik… ja demokraatlik veel eriti.

Teeme Eesti suuremaks. 1250 ruutkilomeetri võrra.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt