Riigikogu saadikute korteriühistute toetusrühma juhtiv Margus Hanson jagab korteriühistute muret järgmisel aastal kasvavate kodukulude pärast. Hindade alanemisele korteriomanikud parlamendisaadiku sõnul vaevalt loota saavad, küll aga on võimalik kulutusi kontrolli all hoida ühiselt ja mõistlikult majandades.
„Mis seal salata: ajad, mil korteriomaniku ainus mure oli arved ära maksta, on ammu möödas. Omanikuks, ka korteriomanikuks olemine tähendab vajadust pidevalt majanduslikult mõelda. Kui kortermaja pole veel renoveeritud, tuleks ettevalmistustega kindlasti alustada. Mõistlik on renoveerimine ära teha kompleksselt, maja soojustades, kütet ja ventilatsiooni kaasaegseks muutes,“ ütles parlamendisaadik, kes tänavu korteriühistute esindusorganisatsioonidega pea igal kuul vähemalt korra kohtunud.
Võimalusi kodukuludelt säästa on Margus Hansoni kinnitusel mitmeid. Individuaalsed küttekulude arvestid lubavad korteris temperatuuri alandada ajal, mil elanikud kodus pole ja sellest lähtuvalt vähem maksta. Kindlasti peaksid korteriühistud mõtlema ka elektrituru avanemisele aasta pärast ning elektritarbimise jälgimisele senisest enam tähelepanu pöörama. Näiteks välisvalgustuse ning trepikodade ja keldrite varustamine energiasäästlike liikumisanduritega valgustitega võib kortermajas anda igal kuul kümneid eurosid kokkuhoidu.
Hanson rõhutas ka, et võimalusi, mida riik täna pakub kortermajade renoveerimiseks, ei ole kunagi varem nii palju olnud. „Oluline on, et ühistud neid kasutaksid. Omalt poolt tahame Riigikogus seista selle eest, et korteriühistuid toetav õiguslik raamistik oleks selge ja üheselt mõistetav. Oleme rääkinud ka vajadusest abistada ühistuid renoveerimisel vajaliku omanikujärelevalve tegemisel. Meede, kuidas seda toetada, võiks rakenduda hiljemalt Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil,“ lausus Margus Hanson.