Eesti valis ühe positiivse meetmena vanemahüvitise, et toetada peresid just siis, kui toimumas on suurim muutus pereelus ehk sündinud on laps. Statistika tõestab, et see on olnud õige valik – lapsi on alates vanemahüvitise kehtestamisest ikka rohkem sündinud. Nüüd saab vanemahüvitis edasiarenduse vanemapensioni näol, mille eesmärk on luua kindlustunne, et ajal, kui vanem on lapsega kodus, hoolitseb riik tema pensionikogumise eest.
Maailm tähistas hiljuti 7 miljardi inimese täitumist. Rahvaarv maapallil kasvab, aga eelkõige Euroopas näeme vastupidiseid tendentse – elanikkond vananeb, lapsi sünnib vähem ja inimesed elavad kauem. Nii püütaksegi leida viise, kuidas toetada peresid, et lapsi sünniks rohkem.
Tänu vanemahüvitisele
Eesti valis ühe positiivse meetmena vanemahüvitise, et toetada peresid just siis, kui toimumas on suurim muutus pereelus ehk sündinud on laps. Statistika tõestab, et see on olnud õige valik – lapsi on alates vanemahüvitise kehtestamisest ikka rohkem sündinud. Kõige kõrgemad viimaste aastate numbrid jäävad 2008. aasta juulikuusse, kui perede majanduslik olukord tundus koos majanduse arenguga olevat stabiilseim. Hea on näiteks aga tõdeda, et väga kõrge sündivus oli ka 2010. aasta märtsis, keset majanduslangust. See näitab, et pered usaldasid riigi toetust ja vanemahüvitise süsteemi ning otsustasid peret kasvatada ka majanduslikult keerulisemal ajal.
Sündimust mõjutavate tegurite uuringu järeldusena leiti, et eestimaalased tõid ühe peamise laste sündi takistava tegurina välja majandusliku turvatunde puudumise. Seetõttu on erinevate peretoetuste ja hüvitistega võimalik tagada peredele tingimused, mille raames neil on suurem kindlustunne saada soovitud arvul lapsi ja vanemahüvitis on just selle takistuse ületamiseks. Aga sündimust ei mõjuta mitte ainult üks kindel tegevus, vaid mitmed meetmed koos, sh näiteks maksusüsteem ja pensioni-skeemid.
Me kõik teame, et lapse kasvatamine on pikaajaline ja väga mitmekesine töö, tähtis ülesanne, mis on täis ootamatusi. Tasu selle töö eest on väga keeruline mõõta. Oleks õiglane, et vanaduspäevil saaksid vanemad pensioni ka öiste söötmisaegade, lasteaeda ja kooli viimiste, koolitükkide tegemise ja teiste igapäevaste pikemate päevade eest.
Seetõttu saab vanemahüvitis edasiarenduse vanemapensioni näol, mille eesmärk on luua kindlustunne, et ajal, kui vanem on lapsega kodus, hoolitseb riik tema pensionikogumise eest.
Pensioniskeem tuleb appi
Süsteemi kulud kaetakse riigieelarve muudest tuludest, mitte sotsiaalmaksust. Seega mitte ükski tänane pensionär ei pea muretsema pensioni vähenemise pärast, vastupidi – järgmise aasta 1. aprillist keskmist pensioni saava eaka rahakotti lisandub aastas umbes 156 eurot. Lisaks täidab riik oma lubaduse ja taastab omapoolsed sissemaksed II pensionisambasse.
1. jaanuarist 2013 planeeritava vanemapensioni süsteemi mõte on selge, kuid tehniliselt on see keerukas eelnõu. Uusi põhimõtteid kokku võttes võib laste sünniaasta järgi jaotada pensionilisa saamine kolme gruppi:
Esiteks, 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale makstakse lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, siis saab vanem sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.
Teiseks, tagamaks põlvkondade vaheline solidaarsus, makstakse 1. jaanuaril 1991–31. detsembril 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. Vanem, kelle laps sündis eesnimetatud ajavahemikus, saab 2013. aastal lisapensioni ühe lapse arvestuses umbes 114 eurot aastas, 2016. aastal umbes 192 eurot aastas lisaks.
Kolmandaks, 1. jaanuarist 2015 makstakse enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Nendele vanematele makstakse lisaraha ühe lapse arvestuses praeguste prognooside kohaselt umbes 60 eurot aastas.Ikka selle nimel, et sünniks rohkem lapsi
Kindlasti tekitab iga uus süsteem küsimusi ja vajab harjumist. Samas usun, et oleme leidnud päris hea ja tervikliku viisi, kuidas toetada vanemaid nii siis, kui laps on pisike, kui ka siis, kui ta on juba täiskasvanu ja vanem pensionil. Loodan siiralt, et see tulevikku vaatav otsus toetab veelgi perede otsust saada nüüd esimene, teine, kolmas või ka rohkem lapsi.