Valitsus andis septembri lõpus riigikogule üle tänavuse riigieelarve. Kuigi eelarves on palju positiivset, millest tahaks kirjutada, keskendun hetkel turvalisusega seotud teemadele. Palju tähelepanu on juba saanud see, et kaitsevaldkonda jõuab 2022. aastal rekordiline summa, 749,6 miljonit eurot. Selle raha eest saab lappida nii mõnegi kaitseväe võimelünga. Ent kaitsevõimest rääkides ei saa ära unustada siseturvalisusega seotud küsimusi.
Heameel oli kuulda värskelt ametisse asunud vabariigi presidendi Alar Karise avakõnest, et tema üks oluline ametisse asumise fookus saab olema sisemine rahu Eestis. Seetõttu on ka oluline, et valitsus siseturvalisuse valdkonnale piisavat tähelepanu osutaks. Kui veel kevadel, koroonakriisi tipphetkel tundus, et riigisektoris, sh turvalisust tagavates ametkondades, tuleb ehk raskeid kärpeid teha, siis täna saab öelda, et seis on läinud oluliselt paremaks. Praeguse teadmise kohaselt plaanib päästeamet järgmisel aastal tõsta päästjate miinimumpalka ligi 12 protsenti. Politseinike ja häirekeskuse päästekorraldajate palgatõus tuleb vähemalt viis protsenti. Turvalisust tagavate inimeste palkade tõstmiseks on kokku järgmise aasta eelarvest 11,7 miljonit eurot. Loomulikult sõltub iga konkreetse inimese palgatõus juba ametite juhtidest, ent arusaamine, et palgatõus läheb esimeses järjekorras neile inimestele, kes kriisi ajal töötasid kõige vastutusrikkamates ja stressirohketes rollides eesliinil, on olemas.
Möönan, et kindlasti on neid, kes arvavad, politseiniku miinimumpalk 1415 eurot või päästja miinimumina 1190 eurot võiks olla suurem, ent tõsiasi on ka see, et paraku jätsid eelmised valitsused need palgad tõstmata ja kiirenenud majanduskasvu tingimustes liikus riigi keskmine palk neil isegi kriisiajal eest ära. Seda viga ja puudujääki püüamegi nüüd uue eelarvega tasandada.
Eriline heameel on selle üle, et lisaks kutselistele siseturvalisuse valdkonna töötajatele saavad veerand miljonit eurot juurde ka vabatahtlikud – abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad jne. Nende inimeste panus meie kõigi turvalisuse tõstmisesse on väga oluline ja ühiskonnana peame olema tänulikud kõigile neile inimestele, kes seda rasket tööd meie kõigi turvatunde tagamisel vabatahtlikkuse alusel teevad.
Eelarves on aga häid uudiseid mitte ainult palgaküsimustes. Nii näiteks saab siseturvalisuse infotehnoloogia valdkond 2022. aastal juurde üle nelja miljoni euro, et arendada eelkõige küberturvalisusega seotud võimelünkasid. Teame, et viimasel ajal on meil olnud mitmeid muresid, kus digipöörde alguses loodud e-riigi süsteemid hakkavad ajale jalgu jääma. Seetõttu on järgmise aasta rahasüst äärmiselt oluline ja seda esimeses järjekorras meie kõigi isikuandmete kaitsmisel.
Lisaks sooviks ära õiendada juba mõnda aega opositsiooni poolt kultiveeritud väite, et valitsus ei tegele piisavalt idapiiri välja ehitamisega. Ma mõistan, et parim kaitse on rünnak, aga otsese valeinfo levitamisega ei peaks opositsioon siiski tegelema. Kui vaadata, milline siseminister tegelikult piiriehituseks planeeritud vahendeid kärpis, siis vastuseks on eelmine siseminister Mart Helme, kes piirile minevat raha kärpis. Tänane valitsus parandab ka selle vea ja suunab idapiirile järgmisel aastal rohkem vahendeid, et töö saaks seal kiiresti edasi minna.
Veel ajal, kui mul oli au siseministrina töötada, hoidsime joont, et iga pingutus siseturvalisuse tugevdamiseks on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Meil kellelgi ei tohi olla luksust mõelda, et iseseisvus on iseenesestmõistetav. Vastupidi – selle hoidmiseks on tänapäeva maailmas lisaks kaitseväele vaja tugevat ja pädevat politseid, piirivalvet, kaitsepolitseid ja teisi turvalisust tagavaid ametkondi koos seal töötavate oma ala proffidega. Ajad on muutunud ja enne konventsionaalset konflikti on esmaseks ohuks uut tüüpi hübriidrünnakud, mille äratundmisel ja kahjutuks tegemisel mängivad esimest viiulit eelkõige riigi sisemist rahu kaitsvad ja tagavad inimesed. Jõudu neile selles raskes töös ja loodetavasti annavad järgmise aasta positiivsed eelarveuudised neile sisemist kindlust helgema tuleviku jaoks.