Jälgin kasvava murega diskussiooni Ahhaa keskuse tuleviku üle. Ahhaa idee sai alguse 1998. aastal ning juba siis oli kõigile selge, et käed-külge-tüüpi teaduskeskus või teadusmuuseum on Tartule ülimalt vajalik ja sobilik ettevõtmine.
Tartu Postimees, 05.11.2007
Jälgin kasvava murega diskussiooni Ahhaa keskuse tuleviku üle. Ahhaa idee sai alguse 1998. aastal ning juba siis oli kõigile selge, et käed-külge-tüüpi teaduskeskus või teadusmuuseum on Tartule ülimalt vajalik ja sobilik ettevõtmine.
Just Ahhaa on sillaks teaduse, ülikooli ja rahva vahel, aitab eestlastele ja külalistele arusaadaval moel selgitada, mis toimub ülikoolide seinte vahel. Ahhaa peab noortega rääkima noorte keeles ja täiskasvanutega vanainimeste keeles.
Ja võin oma kogemusele toetudes kinnitada, et Ahhaa rõõmsameelne perekond teeb seda tööd maailmatasemel. Ma olen külastanud paljusid samalaadseid asutusi üle maailma ja uskuge, teadust saab ka igavalt esitleda. Tiiu Silla eestvõttel on loodud kaasakiskuvaid näitusi, kus on kenas tasakaalus mängulust ja teadmised.
Seega on sisu olemas. Veelgi enam, Ahhaa on oma moodsa ideoloogia ja vaimustavate ajutiste näitustega olnud teenäitajaks teistele Eesti muuseumidele, kus aastakümneid vitriine ehtinud sildid «Eksponaatide käppimine on karistatav surmanuhtlusega!» on asendumas siltidega «Proovi ise järele!».
Pikisilmi oodatud
Iga püsiv ettevõtmine vajab püsivat pesapaika. Nii ka Ahhaa. Olen nõus Tartu Postimehe juhtkirjaga, mis ütleb, et ebatartuliku üksmeelega on kuplitega teaduskeskuse projekt saanud linnarahva ühise heakskiidu.
Esimene ehitushind pani tõepoolest õhku ahmima. Tõsi, suurte arvude taga olid ka tänavad ja parklad. Ehitusturg on nüüdseks veidi jahtumas ning loodame veidi vähendatud projektile arukat hinda.
Murelikuks teeb mind hoopis aeg-ajalt esile kerkiv käegalööv suhtumine.
Ahhaa keskuse arendamine on olnud sadade inimest ühine pingutus. Teadlased, ülikoolide töötajad ja juhid, linnaametnikud ja -volinikud on projektile andnud palju head energiat. Õpetajad ja lapsed on pikisilmi oodanud Ahhaa valmimist Tartu südalinnas.
Paljudele on Ahhaa kui oma laps. Ja oma last kasvatades teame, et mõnikord tuleb olla range, mõnikord kehtestada piire. Ahhaa maja kallis hind oli kui liiga vinge iPod või mopeed lapsele, mida perekond endale hinna pärast lubada ei saa. Aga lapses ei tohi kaduda usk, et jõukohane preemia usina õppimise ja tubli käitumise tasuks tuleb.
Ahhaa areng ilma püsiekspositsioonita on pärsitud. Kümme aastat ajutisi näitusi ja sajad tuhanded külastajad on juba terves põlvkonnas inimestes tekitanud soovi Ahhaad igal sobival päeval külastada, mitte oodata ajutisi võimalusi.
Püsiv ekspositsioonipind tähendab uut arengutaset – korralikku püsinäitust vingete katsete ja teadusteatriga, vahetusnäitusi maailma parimatest teaduskeskustest. Hiigelputukaid Briti loodusajaloo muuseumist mäletate? Selliseid ja teisigi näitusi saaksime Eesti, aga miks mitte ka Läti ja Venemaa lastele näidata.
Keskus kesklinnas
Sõnal on suur jõud. Kõik, kes on moraalselt kaasvastutavad Ahhaa uue maja valmimise eest, peavad hoolega mõtlema iga sõna peale, mida nad Ahhaa keerulise olukorra lahendamiseks ütlevad. Peaminister, haridus- ja teadusminister, riigikogu liikmed, linnapea ja abilinnapead – kõik peavad olema väljas ühise eesmärgi nimel. Käega ei tohi kergelt lüüa. Avalikult valitud ametis ju selleks ollaksegi, et suuri probleeme lahendada.
Ja seepärast ei tohi avalikkuse ette tuua iga mõtet, mis hommikul hambaid pestes pähe kargas. Sest sõna maksab.
Olen pidanud viimase nädala jooksul korduvalt vastama õpetajate ja koolilaste küsimustele, kas Ahhaa tõesti kavatsetakse kolida Raadile. Ja kordan siin, mida olen vastanud: see ei ole mõistlik mõte.
Esiteks on tehtud kesklinnas uue maja rajamiseks väga palju ettevalmistusi, sealhulgas kulutatud ligi 10 miljonit krooni. Teiseks vajab kesklinn tõmbekeskusi, mis pole pelgalt kaubanduslikud. Ja kolmandaks on kogu jõeäärse piirkonna areng kantud arusaamast, et seal on tegevust kogu perele – isa saab ujuda, lapsed teaduskeskuses taibukalt aega veeta ja ema šopata. Võib ka teistpidi, summa ei sõltu liidetavate järjekorrast.
Raha tuleb lugeda. Kuid rahast enam vajame ühist pingutust, mis väljendab meie tahtmist ja usku. Usku, et Tartusse on vaja Eesti lastele loodud tänapäevast teaduskeskust. Sest Tartu väärib Ahhaad.