Erkki Keldo: e-arved on vaid pool sammu! Andmepõhisele aruandlusele üleminek säästaks ettevõtjatele kümneid miljoneid eurosid
E-arved on oluline samm bürokraatia vähenemise suunas, kuid e-arved üksi ei lahenda sügavamaid probleeme. Lihtsamaks aruandluseks ja töökoormuse vähendamiseks peab panustama riik, kuid oma oluline osa tuleb teha ka ettevõtetel, muidu valem ei toimi, kirjutab majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Arvete väljastamine ja vastuvõtmine on vaid üks osa ettevõtte igapäevastest tegevustest. Selleks, et bürokraatia päriselt väheneks, tuleb digitaliseerida ka teised äriprotsessid ning tagada andmete kvaliteet igas etapis.
Näiteks e-arvete kasutamine aitab oluliselt lihtsustada käibemaksu deklareerimise etappi. Kui ettevõtja sisestab andmeid sageli käsitsi – mis toob kaasa topelttööd ja ajakulu –, siis e-arvete puhul liiguvad andmed automaatselt raamatupidamistarkvarasse ning käibedeklaratsioon täitub suures osas iseenesest. Tulemus – vähem vigu, väiksem halduskoormus.
Sarnast lähenemist saab kasutada mujalgi. Näiteks sisaldab e-veoseleht palju väärtuslikku teavet, mida saab kasutada aruandluseks. Sel juhul ei pea ettevõte andmeid eraldi koguma või aruande koostamiseks vajalikke väärtusi käsitsi arvutama. Jäätmeveo valdkonnas on veel arendamisel prototüüp, kus e-veoselehtede andmeid kasutatakse otse aruandluseks.
Ühekordne andmete esitamine on prioriteet
Oleme valitsuspartneritega kokku leppinud teisteski aruandlus- ja järelevalvetegevuste vähendamises. Tahame kõigi ministeeriumite valitsemisalades kriitiliselt üle vaadata, milliseid tegevusi on vaja teha ja milliseid mitte.
Ambitsioonikaim eesmärk on andmepõhise aruandluse arendamine, mis vähendaks ettevõtjate halduskoormust märgatavalt. Kuid ainuüksi riigi panustamisest ei piisa. Eesmärgi saavutamiseks tuleb ka ettevõttel endal oma protsesse digitaliseerida ning masinloetavalt andmete edastust võimaldav tarkvara kasutusele võtta, et info saaks automaatselt liikuda.
Selleks pakub riik vastavaid toetusi, mis võimaldavad andmepõhisele aruandlusele kiiremini üle minna. Lahenduste piloteerimise toetusvoor sai äsja täis, uue toetusvooru avamine on planeeritud sügisesse.
Varasemalt küsisid riigiasutused ettevõtetelt rohkem kui 400 aruannet. Kõigi aruannete peale oli üle 60 000 andmevälja, sh tuli samu andmeid korduvalt esitada. 2024. aasta lõpuks suutsime standardiseerida 400-st aruandest 70, mille tulemusel vähenes hinnanguliselt ka aruannete andmeväljade arv 3000-lt 81-le.
Eesmärk on jõuda olukorda, kus ettevõtja ei pea enam esitama mitmekümneid või isegi sadu aruandeid – selle asemel liiguvad kõik aruandluseks vajalikud andmed otse ettevõtte tarkvarast õigel ajal, õigesse kohta.
Andmepõhisele aruandlusele üleminek toob ainuüksi majandusaastaaruannete, käibemaksudeklaratsioonide ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni puhul viie aasta jooksul kokkuhoidu 132 miljonit eurot ettevõtjatele. Riik säästaks hinnanguliselt nõnda 1,7 miljonit eurot.
Ettevõtjad saavad e-arved kasutusele võtta juba sel suvel
Mõnes Euroopa Liidu riigis – näiteks Itaalias – on e-arvete kasutamine juba kohustuslik nii avalikus sektoris kui ka firmade vahelistes tehingutes. Mitmed riigid nagu Belgia ja Prantsusmaa on astumas samme, et muuta e-arved kohustuslikuks kogu majanduses. Eesti liigub samas suunas – e-arvete kasutamine on juba kohustuslik avalikus sektoris ning rahandusministeerium on teinud ettepaneku laiendada kohustus ka käibemaksukohustuslastest eraettevõtete vahelistele tehingutele alates 2027. aasta 1. jaanuarist.
Juba 1. juulist 2025 jõustub seadusemuudatus, mis annab ettevõtjatele õiguse nõuda oma partneritelt e-arveid. Seega saavad ettevõtted, kes soovivad oma protsesse tõhustada, hakata e-arveid laiemalt kasutama juba sel suvel – ootamata, mil see muutub kohustuseks.