Perearstide puudus sunnib kaaluma uusi lähenemisi nagu näiteks uute nimistute loomist piirkondades, kus perearstide nimekirjad on täis. Lisaraha eraldamine perearstidele võimaldab neil oma teenuseid laiendada, kirjutab Eero Merilind.
Viimastel aastatel on Eestis tekkinud inimeste tervisele ohtlik olukord – perearstide arvu vähenemine. Kutsekoja OSKA hiljutise uuringu kohaselt on järgmise kümne aasta jooksul oodata umbes 20-protsendilist langust praktiseerivate perearstide arvus. Selline kiire ja märkimisväärne vähenemine seab kahtlemata tõsiseid väljakutseid meie tervishoiusüsteemile ning nõuab kiireloomulisi ja põhimõttelisi muudatusi praeguses perearstiabi mudelis.
Umbes kolmandik Eesti perearstidest on pensionieas ning ülikoolist tuleb peale kaks korda vähem perearste, kui suundub pensionile. Arvestades keskmist patsientide arvu on pensioniealiste perearstide juures praegu registreeritud umbes 400 000 inimest, kes jäävad perearstita, kui nende arst läheb pensionile.
Praeguse suundumuse jätkumisel võime jõuda selleni, et lihtsalt ei ole enam kedagi, kes aitaks inimest tema tervisehäda korral.
Vanad vead annavad tunda
1990. aastatel tehti põhimõtteline viga ja vähendati arstiõppes olevate üliõpilaste arvu praktiliselt poole võrra. Praegu võetakse arstiteaduskonda 186 üliõpilast, aga arvutuste järgi oleks vaja umbes 240 kohta arstiteaduskonda, et tagada arstide piisav peale kasv.
Samal ajal hakkab sündimus langema ning meil ei pruugi jätkuda noori, kes sooviksid õppida arstiks. Arstiõpet saavad lubada endale majanduslikult kindlustatud peredest lapsed, sest enne, kui noor hakkab ise teenima, peab ta vähemalt kümme aastat õppima. Palju kergem on minna juristiks või majandusteaduskonda, kus juba paari aasta pärast saab hakata ise raha teenima.
Arstiteaduskonna õppekohtade arvu suurendamine ja noortele suunatud toetusmeetmed võivad aidata leevendada arstide puudust tulevikus, kuid lisaks sellele peab kaaluma ka seadusandlike meetmete rakendamist, et muuta perearstide töö efektiivsemaks ning tagada inimestele parem juurdepääs arstiabile.
Uue tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse kohaselt saavad perearstid nüüd kaasata abi osutamisse ka üldarste ning suurendada õdede ja abiliste rolli arstiabis. Lisaks võimaldab uus seadus tervisekassal reguleerida inimeste jaotust nimekirjades, tagades sellega inimestele kõigile parema juurdepääsu arstiabile.
Perearstide puudus sunnib kaaluma uusi lähenemisi nagu näiteks uute nimistute loomist piirkondades, kus perearstide nimekirjad on täis. Lisaraha eraldamine perearstidele võimaldab neil laiendada oma teenuseid ja aidata rohkem patsiente. Need meetmed on hädavajalikud, et tagada kvaliteetne arstiabi kõigile Eesti elanikele.
Abiks oleks ka paindlikult laiendada perearstideks ümber õpetamise võimalusi ning meelitada rohkem noori perearstiks õppima.
Uus seadus annab paindlikkuse
Seadusemuudatuste rakendamine võtab aega, kuid see on hädavajalik samm arstiabi kättesaadavuse parandamise suunas.
Lisaks seadusemuudatustele võetakse kasutusele ka tervisekeskuse mõiste, mis hõlmab perearstiabi kõrval ka teisi tervishoiuteenuseid nagu füsioteraapia ja ämmaemandus. Tervisekeskuse võimalused suurenevad ning nii on võimalik aidata ka nimistuväliseid inimesi ning lahendada ka ülekoormatud erakorralise meditsiini osakondade probleeme.
Peame mõistma, et perearstide puudus Eestis on tõsine probleem, mis nõuab põhjalikke ja kiireloomulisi muudatusi meie tervishoiusüsteemis. Ainult süsteemsete reformide abil suudame tagada kõigile elanikele vajaliku arstiabi ning säilitada tervishoiuteenuste kvaliteedi tulevikuski.