Ukrainlased on saanud jagu ka kõige paremateks peetud vene üksustest. Pealegi ei tee venelased aastakümneid bardakiseisundis olnud logistikasüsteemi paari nädalaga korda.
Kolmekümne neljanda päeva õhtu. Sõda on käinud peaaegu viis nädalat. Kümme päeva tagasi avaldasin arvamust, et venelased on saavutanud kulminatsioonipunkti ja ei suuda enam suuri operatsioone ette võtta ega esialgu püstitatud eesmärki, ehk kogu Ukraina hõivamist täita.
Paari päeva eest kirjutasin, et oht on sattuda punnseisu, kus nii ründajal kui kaitsjal on võhm väljas, kumbki pool ei jaksa suuremat edu saavutada ja sõda jääb vinduma.
Olen vaadanud toimuvat üsna murelikult, oodanud piisavaid kinnitusi, et ukrainlaste hoog ei vaibu ja nad suudavad tuua sõja kurssi järgmise pöörde. See tähendaks venelaste suurema tagasisurumise algust. Täna võib öelda, et see pööre on alanud.
Viimase nädala vältel on toimunud väga rasked lahingud Kiievist loodes, põhiliselt Irpini, Hostomeli ja Butsha ümbruses. Mõne päeva eest tuli teateid, et Ukraina väed on seal umbes 10 000 venelast kotti saanud ja ainus pääs neile on taanduda põhja poole Valgevene suunas.
Samal ajal oli teateid venelaste kaitsepositsioonidele asumisest (sissekaevumisest) ja kaotustest mõlemal poolel. Tänaseks on selles suunas Ukrainlased selge edu sisse saanud.
Irpin, väga visalt venelase käes püsinud Kiievi eeslinn (60 000 elanikku enne sõda), on tervenisti vaba. Mitu küla samas ruumis on ukrainlaste käes. Tundub, et ka Hostomel on vähemalt osaliselt vabastatud.
Moskvast kõlab juttu, mis viitab sellele, et otsitakse selgitusi ja luuakse avalikku narratiivi, mis annaks õigustuse Kiievi all peksa saamisele. Proovitakse teha nägu, et nii oligi algusest peale mõeldud. Vene Kindralstaabi operatiivosakonna ülem kindral Rudskoi pidas pressikonverentsi ja teatas, et “sõjalise erioperatsiooni” esimene faas olevat läbi, Moskva pühendab nüüd põhitähelepanu “põhieesmärgile” ehk “Donbassi vabastamisele” ja vähendab vägesid Kiievi ja Tshernihivi all. Lühidalt, mingit selgitust tagasitõmbumise õigustuseks oli tarvis ja vähemalt ajutiselt tuleb arvata, et lähinädalal uut survet Kiievi ja Tshernihivi suunas ei tule.
Unustada ei tohi muidugi, et venelaste jutt ei tähenda tavaliselt midagi. Tegu võib alati olla mingisuguse eksituskatse või muu hanitamisega. Fakt on, et Kiievi all liiguvad ukrainlased edasi ja täna saabus ka esimesi teateid mõnede vene üksuste väljatõmbumise kohta sealt ruumist.
Üleeile said venelased korralikult tappa ka Harkivi juures, kus Ukraina peastaabi väitel lõi üks Ukraina pataljon puruks kaks vene 200. motoriseeritud laskurbrigaadi kaks pataljoni lahingugruppi ja mätasse brigaadiülem polkovnik Kurilo. See on järjekordne vene eliitüksus, mis pole Ukrainas just eriti edukaks osutunud.
2014. aastal osalesid nad sissetungis Ida-Ukrainasse ja kaks brigaadi võitlejat said Vene Föderatsiooni kangelasteks. Samas Harkovi ruumis leidis oma lõpu ka kuulsa tankiarmee nn Kantemirovski diviisi kaks tankipolku. Kaotati vähemalt 46 tanki (need on sõltumatute vaatlejate pealt videotelt ja fotodelt kokku loetud) ja 13. polgu komandör sooritas enesetapu.
See diviis marssis Punasel väljakul 1945. aastal ja paraaditseb seal ka tänapäeval. Kas ka tulevikus, saab näha. Oma manööverüksused jätsid nad igatahes Ukrainasse võililledeks.
Putin olevat lahti laskund ka kaks kindralit, nii 6. armee komandöri kui 1. tankiarmee komadnöri. Seega veel kaks kindralit ukrainlastel kirjas. Samuti on teatatud kogu 331. üksiku õhudessantbrigaadi juhtkonna ja vist ka enamiku sõdurite langemisest. See üksus kogus kuulsust 1993. aastal veidral Sarajevo lennuvälja hõivamisel, osales mõlemas Tšetšeeni sõjas, Vene-Gruusia sõjas, 2014. aasta invasioonis Ida-Ukrainasse (kus sooritas Ilovaiski massimõrva). Üleeile teatati, et langenud on nende staabiülem koos enamiku staabiohvitseridega. Kõigi arvutuste järgi ei tohiks seda brigaadi enam olla muul moel kui paberil.
Lisaks õnnestus Ukraina vägedel üsna edev raketirünnak suuremat sorti venelaste moonalao vastu Belgorodi lähedal Vene territooriumil 10 km Ukraina piirist. Väidetavalt hoiti seal Ukraina vastu kasutatavaid rakette. Rünnaku sooritas Ukraina 19. raketivägede brigaad Totshka-U-ga. See peaks olema esimene ukrainaste löök vene territooriumile alates 25. veebruarist, mil samuti raketilöögiga rünnati venelaste Millerovo lennuvälja Rostovi oblastis.
Lähipäevad näitavad, kas venelaste Kiievi alt taandumine osutub suuremaks põgenemiseks või proovivad nad siiski seal regrupeeruda. Kui jutt “põhieesmärgist” Donbassis vastab tõele, võiks loota ka olukorra paranemist Harkivi all.
Ukrainlased loomulikult Moskva jutte enam ammu ei usu ja jätkavad oma maa vabaks võitlemist linn linna ja küla küla haaval.
Vähe on rindeteateid lõunast, kuid täna ütles Pentagon, et Venemaa ei kontrollivat enam täielikult Hersoni linna. Ukrainlased on seal varsti kaks nädalat kõvasti pingutanud. Hersoni vabastamine oleks kogu lõunarinde olukorras murrangulise tähtsusega.
Moskva juttu tähelepanust Donbassile tuleb muidugi sedavõrd tõsiselt võtta, et vähemalt visamat vastupanu, aga kindlasti ka rünnaku ja ümberhaaramiskatseid, on seal oodata.
Et Moskva oleks kogu Ukraina vallutamisplaanist üldse loobunud, pole esialgu mõtet loota. Küll on võimalik ja isegi tõenäoline, et on otsustatud sõda uuteks faasideks jagada ja uus põhiülesanne praegu on tõesti saavutada kontroll kogu Donetski ja Luhanski oblasti üle. Kindlasti tulevad seal ruumis lähiajal väga rasked päevad.
Ukrainlaste meeleolu, mis umbes 4-5 päeva eest tundus pisut langevat, eriti kui vasturünnakud läksid raskelt ja suurte kaotuste hinnaga, on nüüd selgelt jälle märksa optimistlikum. Venelaste propaganda läheb üha kurjemaks ja absurdsemaks (kui see veel võimalik on) ja meel on neil ilmselgelt mõru.
Putin on lahti lasknud vähemalt kolm siseministeeriumi kindralit kes vastutasid korruptsioonivastase võituse eest. Vastava osakonna ülema ja kaks asetäitjat, ülem on juba arreteeritud. Ilmselt on Vene armee äravarastatud tehnika ja ära kanditud kaitseeelarve ulatus hakanud ka Kremlile kohale jõudma ja otsitakse süüdlasi.
Humanitaarkatastroof jätkub, Mariupoli on ikka veel kaitselahingutes (täielik ime) ja üldiselt võtavad venelased üle maa kaotusi. Jätkuvad ka raketirünnakud linnadele, aga Ukraina õhukaitse tundub näitavat tugevnemise märke. Kohale on jõudnud Brittide starstreakid, nende kasutamisest veel kindlaid teateid pole.
Paistab, et venelased on lõpetanud helikopterite kasutamise (stingerite mõju), vähemalt nende allalaskmisi viimastel päevadel peaaegu ei registreerita. Küll lasevad ukrainlased iga päev alla kolm-neli vene lennukit ja hulgaliselt rakette.
Loodetavasti jätkub ukrainlastel reserve ja jõudu Donbassis veel suuremaid lahinguid lüüa. Aga ka mujal edasi tungida. Kiiremaks edasitungiks oleks neil hädasti vaja raskemat ründerelvastust, eriti suurtükke ja mitmikraketiheitjaid. Mõningat sarnast tavaari paistab hakkavat ka NATO riikidest saabuma. Vähemalt ei välistata seda enam, nagu varem.
Palju on räägitud, et venelased toovad mobilisatsiooniladudest uued relvad, taasmehitavad oma üksused uute poistega, korrastavad logistika ja küll siis alles näitavad. Ma ei pea sellise reorganiseerimise edukust eriti tõenäoseks. Paremaid plaane võivad nad teha, eriti kui planeerimine läheb sõjaväelaste kätte, uusi mehi võivad ka mingil määral tuua. Aga need uued oleks veel kogenematumad kui senised.
Ukrainlased on näidanud et saavad jagu ka kõige paremateks peetud vene üksustest, nii erivägedest kui tankiarmeedest. Ja aastakümneid täielikus bardakiseisundis olnud logistikasüsteemi lihtsalt ei ole võimalik paari nädalaga korda teha.
Muidugi, alati võib kuskil ilmuda mõni must luik. Hetkel ma seda siiski ei näe. Nii et järeldus endine. Kui ukrainlastel relvi, moona ja varusid jätkub, siis nad suruvad venelased 24. veebruari joonele tagasi. Mitte ehk nii kiiresti kui kõik loodavad, aga suruvad.