Täna on märksa parem meeleolu. Vaatamata NATO ette teada otsusele – mitte kehtestada lennukeeluala. Vaatamata lääne pealinnade vähesele häälekusele.
Võim on justkui Euroopa rahvaste kätte läinud. Prahas demonstreeris Ukraina toetuseks üle 100 000 inimese. Zelenskõi kõneles ekraanilt ja võeti liialdamata vastu kui Euroopa vabadusvõitluse juht. Ja nii mitmes linnas üle Euroopa.
Putin teatas, et läänemaailma sanktsioonid Vene majanduse vastu on banditism. See teeb südame soojaks. Meie metsavennad ja selle kaudu enam-vähem kõik eestlased (kui kommunistid välja arvata) on aastakümneid olnud Moskva retoorikas bandiidid. Nüüd siis on meie liitlasrahvad ka bandiitide ridadesse astunud. Tere tulemast!
Aga kõige meeliülendavamad uudised on siiski Ukrainast, kuigi see võib kõlada absurdselt, sest pommirahe all olevate linnade, purustuste ning hädas olevate naiste ja laste pildid on masendavad ning panevad muretsema.
Aga suur osa, isegi enamik lahingutegevuse uudiseid olid eile head. Võimalik, et paljud asjad on teadmata, muidugi tuleb olla optimismiga ettevaatlik, aga positiivset on siiski liiga palju selleks, et masenduda.
Esimestel päevadel kui venelased hakkasid kaotusi kandma, rääkisid need, kes varem rääkisid, et Vene armee on moodne, hästi relvastatud, varustatud ja põhimõtteliselt lootusetu vastane, sellest et nende kaotused tulenevat viletsamate üksuste esimesena sõtta saatmisest. Et need päris lahingüksused alles tulevad ja siis pole ukrainlastel lootustki.
Nüüd on teateid vähemalt nelja Vene nn eliitüksuse osade lüüasaamisest ukrainlaste käest. Nn eliitväed annavad ennast ka vangi. Venelased on üle maa oma kolonnidega mudas kinni, bensiin on otsas, poisid ei saa aru, kus nad viibivad, tanke purustatakse. Mitmel pool on võetud territooriumi tagasi ja Kiiev on täna vähem ümber piiratud kui eile. Olukord on seal endiselt ülikeeruline, aga Kiiev püsib.
Venelased on sisse saatnud 95% üksustest, kes neil piiri taga olid.
See kuulus 60 kilomeetri pikkune vene kolonn, mis mõne päeva eest maailma televaatajaid ahastama pani, on osutunud suurimaks liiklusummikuks pärast Teist maailmasõda.
Asjatundjad ütlevad, et selle lahtisaamine ja kütusega varustamine võtaks kuu aega. Bensiini ei saa ka kopteritega juurde tuua, sest ukrainlased lõid lennuvälja hõivanud venelased puruks. Vene vägedel pole süüa ja ainus tee on jala tagasi minna.
Ukrainlased pole ilmselt viitsinud neid maha nottima minna, sest on tähtsamatki teha. Tee pealt ära ka ei saa, sest siis jääks mutta kinni. Sellest saaks päris hea komöödiafilmi “Putini konvoi”.
Too tähtis õhudessandi kindral, kes snaiperi käest kuuli sai, saabus konvoi etteotsa sõdurite peale karjuma ja kätega vehkima, nagu see aitaks asja liikuma. Sinna ta siis jäi.
Põhjas on puruks löödud 144. motolaskurdiviisi 488. polk, kes kunagi pesitses Kloogal. Lõunas on territooriumi tagasi võetud. Mitu lennukit lasti alla, sealhulgas üks ljotšik, kes oli kuulsust kogunud Süürias, kus ta osales eelmisel Putini rahumissioonil haiglaid pommitades. On ka Putini ja Šoiguga ühe pildi peal olnud.
Tundub, et õhutõrjes on saadetisi kohale jõudnud, sest alla lasti eile kohe mitu lennumasinat ja ukrainlased on siin aktiivsemaks läinud.
Vabatahtlike armeesse astujate voog kasvab. Ukraina kaitseministeeriumi väitel on neil nüüd püssi all 700 000 meest ja naist. Ja venelaste käes olnuks kuulutatud Hersonis toimus hiigelsuur meeleavaldus, kus rahvas Ukraina lippudega lihtsalt linnas domineeris. Samal ajal jäeti mingid Vene sõdurid lifti kinni, kes proovisid kõrghoone katusele minna, et sealt “olukorda kontrollida”. Neist on vaimukas foto lifti turvakaamerast.
Hakkab tekkima tunne, et kogu see Putini armee on Ukrainas nagu liftis kinni.
Loodan, et saabuvatel päevadel ei pea jälle liialt masenduma. Aga vaatasin täna mitu tundi kaarte ja arvutasin. Hetkel on raske näha ühtki stsenaariumi, kuidas Venemaa sõjaliselt seda sõda enam võita saaks.
Tapatalguid korraldada, seda saavad, linnu purustada saavad ka, kuigi rakette peaks neil olema väheks jäänud. Lennukipomme aga jätkub.
Pisut ehk peab muretsema wagnerlaste pärast, keda kohale lennutatavat. Aga ega needki mingid kangelased ole, pigem ikka sellised selja tagant tapjad.
Oluline on, et relvade sisseviimise kanalid lahti jääks ja ukraina sõdur teeb Javelinide ja Stingeritega seal imet.
Kui venelased mobilisatsiooni välja kuulutavad ja värsket verd peale saadavad, siis on need veel viletsama tasemega kui praegused, ja üksused on lihtsalt juhuslikult kokku klopsitud kamp, mille võitlusvõime on äärmiselt küsitav.
Neid võib muidugi hädaga üsna palju kokku tuua, aga nii palju mitte, et niimoodi võitleva rahva vastu saada, rääkimata territooriumi hoidmisest.
Nii et tervitame Ukraina võitlejaid ja koputame kolm korda vastu puud.
Nüüd on lõpuks vaieldamatult selgeks saanud, mida täpselt esindab nn Georgi lint ehk koloraado mardikas. Loodetavasti vabastab Eesti seadusandja meie õigusruumi sellest sümboolikast kiiresti.