Covid-19 pandeemia jooksul on isehakanud viroloogid soovitanud nii hanerasva, MMSi kui ka hobuste rohtu ja isegi dikteerinud haiglate triaaži. Nüüd peale Putini Venemaa alustatud jõhkrat sõda Ukrainas on üleskerkinud sõjanduseksperte nagu kevadisi lumikellukesi. Parteikontorid teevad enampakkumisi nii rahaliselt kui ka võimepõhiselt arendada Eesti kaitseväge.
Juhin tähelepanu, et kaitseväele mitte lihtsalt ei osteta asju ega saa Eestit kaitsta pelgalt suure rahapakiga. Kaitseväes komplekteeritakse kõik võimed väljaõpetatud personaliga, tagatakse taristu, infosüsteemid ja varud.
Eesti riigi sõjalist kaitset ei saa arendada lööklausete alusel. Kinnitan, et endiselt on Eesti kaitsevägi tugevus reaalselt mehitatud ning lahinguvalmis üksused, mida on ülesehitatud kaitseväelaste kõige parema teadmise järgi, mitte lihtsalt vägev sõjatehnika suures angaaris. Auväärt riigikogu liikme Jaanus Karilaidi (Keskerakond) nimekiri kaitseväele vajalikust menüüst on küll muljetavaldav, aga siiski lahtisest uksest sisse murdmine.
Viimasel aastal on väga jõudsalt ning ennaktempos Eesti riigikaitset arendatud. Uutest võimetest, mis on arendamises või juba valmis, loetleksin ette järgnevad: meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid, uued automaadid R20 Rahed. Lisaks: järgmisel neljal aastal suurendame oluliselt laskemoona laovarusid, tulevad uued sidesüsteemid, koostöös Balti riikidega hangime mitmikraketiheitja MLRS süsteemi, soomustame 2. jalaväebrigaadi, kaasajastame Ämari lennuvälja ning hangime lisa-õhuseireradarid, tagamaks selgemat õhupilti.
Kõigeks selleks otsustas Kaja Kallase valitsus jaanuaris erakorraliselt investeerida 380 miljonit eurot riigikaitse tugevdamiseks, millest 340 miljonit eurot läheb sõjalise kaitse arendamiseks (laskemoona hulga suurendamiseks ning eelhoiatuse võimestamiseks).
Neid otsuseid kokkuvõttes saab öelda, et Eesti kaitsevägi on igakülgselt valmis Eesti riiki ja eestimaalasi kaitsma.
Muidugi on sõjaliste lisavõimete arendamine nii minu, kaitseministeeriumi kui ka kaitseväe juhtkonna prioriteet. Selle jaoks toimubki hetkel analüüs Vene-Ukraina sõjategevusest, et meie kaitsevägi saaks arendada reaalselt paremat julgeolekut pakkuvaid võimeid.
Iga euro eest võimalikult palju julgeolekut, see on meie eesmärk. Ootan nendes küsimustes kaitseväe juhataja Martin Heremi sõjalist nõuannet, kellel on erinevalt paljudest teistest hetkel kommenteerivatest «sõjaekspertidest» selja taga mitukümmend aastat sõjalist haridust ning vähemalt sama palju reaalset tööd tegevväelasena.
Ärge hirmutage, et aeg saab otsa. Meie oleme koostöös liitlastega valmis ennast kaitsma, et Eestil ei saaks kunagi aeg otsa.