Sellest, kuidas meie koos liitlastega NATOs, Euroopa Liidus ja lõpuks maailma kogukonnaga ÜROs lahendame Venemaa agressiooniga maailmarahule esitatud väljakutse, sõltub meie laste tulevik. Kas nad saavad elama maailmas, kus normiks on tugevama õigus või siiski maailmas, kus jõuga ähvardamise ja sõja abil ei rahuldata suurriikide isu uute vallutuste järgi.
Näiteks täna alustab Riigikogu avalduse sõnastamist, mis kujundab Eesti seisukoha Vene agressiooni suhtes mitte ainult moraalselt vaid ka õiguslikult. Eesti valitsus on oma üksmeelse hukkamõistu juba teatavaks teinud. Ees seisavad pikad nõupidamised liitlaste valitsuste, parlamentide, rahvusvaheliste institutsioonide ja diplomaatidega.
Venemaa agressioon kestab nii poliitilisel, majanduslikul kui sõjalisel tasandil. Olukord võib iga hetk dramaatiliselt halveneda. Iga NATO ja Euroopa Liidu riigi käitumine, seisukohad, sisuline panus kriisi lahendamisse ja õiguskorda ja õiglust taastavate järelmite rahvusvaheliseks kokkuleppimiseks on kriitiliselt oluline.
Eesti ei saa endale selles olukorras lubada erakondlikke soolosid või omavahelist kaklust kakluse pärast. Vaidlused on vajalikud ja seisukohad tuleb ühtlustada. Riigikogu välis- ja kaitsekomisjonid on toimuva suhtes seni saavutanud kõiki erakondi hõlmava üksmeele. Nii esitatakse ka tänase avalduse eelnõu kõigi Riigikogus esindatud erakondade ühisseisukohana.
Selles olukorras on vähemalt problemaatiline kui mõned poliitikud asuvad Riigikogu ees esindama seisukohti, mis on juba Eesti Valitsuse, nende endi erakonna ja liitlaste poolt hukka mõistetud.
Keskerakond on öelnud, et neil olevat arvamuste paljusus lubatud ja kui «maailmapilt on teistsugune, las siis olla».
Üleeile teatas Mihhail Stalnuhhin, et Venemaal olevat õigus Ukrainat jõuga ähvardada, seda kahtluse alla Ukraina õigus iseseisvusele ja tunnustada nn rahvavabariike, mis on kogu maailma poolt deklareeritud Ukraina territooriumiks. Venemaa selline tegevus rikub otseselt ÜRO põhikirja, tervet rida konventsioone rahvusvahelisi lepinguid ning on vastuolus nii Eesti huvide kui Eesti Vabariigi poliitikaga.
Keskerakond on öelnud, et neil olevat arvamuste paljusus lubatud ja kui «maailmapilt on teistsugune, las siis olla».
On siiski küsimus, kas Riigikogu suuruselt teine erakond saab lubada oma ridades maailmapilti, mille järgi teise riigi, tema piiride ja iseseisvuse ründamine on loogiline, mõistetav ja lubatud.
Juba korduvalt on tähelepanu juhitud, et Stalnuhhini mõttevoolu vastaspoolus Eesti poliitikas, keda esindab Varro Vooglaid ja tema kaasatundjad EKREs, jagavad äraspidisel kombel Vene agrssiooni küsimuses üsna täpselt Stalnuhhini seisukohti. Vooglaid avaldas hiljuti Stalnuhhiniga sisuliselt identse mõtte, leides, et Lääs ohustab Venemaad ja kui Venemaa tahab «selle olukorra sõjaväega ära likvideerida», siis tuleb seda mõista.
Tänane hääletus näitab mitu sellist maailmapilti esindavat poliitikut parlamendis leidub. Loodan, et nii ühelt kui teiselt poolt on taolisi siiski minimaalselt kui üldse mitte.
Eesti ei tohiks lubada endale täna olukorda, kus rahvaesinduse sees jookseb piir nende vahel, kes peavad riikide iseseisvust pühaks ja nende vahel, kes eelistavad agressorit õigustada.
Eriti ei tohiks sellist joont muidugi olla koalitsiooni sees. Loodan, et erakonnad nii koalitsioonis kui opositsioonis korrastavad selleks ajaks oma mõtted ja hääled, sest vastasel korral tuleb neile soovitada korrastada oma ridu.