Täna, 1.juulil 2013 sai Horvaatiast 28. Euroopa Liidu liikmesriik. See on 1991. aastal iseseisvunud Horvaatia üle 20 aasta kestnud unistuste ja pingutuste väärikas tulemus. Euroopa Liit avas liitumiskõnelused Horvaatiaga juba 2005. aastal ja läbirääkimised lõpetati 30. juunil 2011. Eesti parlament ratifitseeris Horvaatia liitumislepingu eelmise aasta septembris.
Horvaatias toimus referendum ELiga liitumise küsimuses jaanuaris 2012. Euroliiduga liitumist toetas 66% hääletanutest, osalusprotsent oli siiski suhteliselt madal – 44%. Horvaatidel on oma volinik Euroopa Komisjonis (Neven Mimica) ja 12 esindajat Euroopa Parlamendis. Järgmise aasta maikuu Euroopa Parlamendi valimiste järel langeb Horvaatia europarlamendi saadikute arv 11ni.
Horvaatias elab 4,4 miljonit elanikku ja üle 60% ekspordist on seotud Euroopa Liiduga. Euroopa Liidust pärineb ka 91% välisinvesteeringutest. Horvaatia üheks pärliks on 1400km Aadria mere rannikut, mis aitab meelitada riiki 12 miljonit turisti aastas. ELiga liitumine ja sealt lähtuvad abivahendid aitavad Horvaatial loodetavasti saada üle 2008. aastal alanud majandussurutisest.
Lääne-Balkan (endise Jugoslaavia alad) on keerulise ajaloo ja rahvastikukoosseisuga regioon Euroopas, kust pärinevad meie maailmajao kõige hilisemad vägivaldsed mälestused. Seetõttu on kogu Lääne-Balkani regiooni rahu ja stabiilsuse seisukohalt ühinemine Euroopa Liiduga ülioluline. Horvaatia edukad reformid ja euroopalike väärtuste kinnistumine on vaieldamatult heaks motivaatoriks ka teistele Lääne-Balkani riikidele. Värske otsusena kinnitas viimane Ülemkogu läbirääkimiste alustamise Serbiaga, mis on üheks võtmetähtsusega riigiks kogu piirkonnas.
Kuivõrd Island on liitumiskõnelused ELiga katkestanud, arengud Türgiga venivad ja Lääne-Balkani teistel riikidel on veel palju tööd teha, siis võib Euroopa Liidu laienemine selleks kümnendiks läbi olla. Euroopa Liidu rahumissioon ning majanduslik potentsiaal pole aga kindlasti veel ammendunud.