Haldusreformi seadus on põhiseadusega kooskõlas ning reformiga venitamine ei oleks enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.
Pikalt veninud haldusreform peab saama ühel hetkel oma lahenduse. Me ei saa reformide tegemist pidevalt edasi lükata ja takerduda lõpututesse vaidlustesse. Haldusreformi venimine, tähtaegade lükkamine kaugesse tulevikku ja erakorraliste valimiste korraldamine ei ole Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.
Kuigi õiguskantsler on viidanud, et sundühendamiste tähtajad on liiga lühikesed, lähtub haldusreformi seadus seni kehtinud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest, mille kohaselt omavalitsuste ühinemistega kaasnevad tegevused peavad valitsuse algatatud ühinemistel olema teostatud hiljemalt 120 päeva enne uue volikogu valimisi.
Tähtaegadega on järgitud ka loogikat, et alates haldusreformi seaduse jõustumisest 1. juulil 2016 on kõigil omavalitsustel olnud võimalik algatada haldusreformi eesmärki järgides ühinemisläbirääkimisi ja teada, mis tingimustel Vabariigi Valitsus algatab nende ühendamise uu omavalitse miinimumsuuruse kriteeriumile vastavaks. Seega on omavalitsustel aega, et vältida sundühendamise etappi sattumist.
Haldusreformi põhiseadusele vastavust on analüüsiga kinnitanud ka Eesti õigusteadlane ja põhiseaduse väljatöötaja Jüri Raidla, kes esindab selles küsimuses riigikohtus vabariigi valitsust.
Raidla toob oma vastuses riigikohtule välja, et haldusreformi seaduse ajaraam lõpetab liigsete viivitusteta isikute põhiõiguste tagatust kahjustava ning kohalike omavalitsuste toimetulekut pärssiva olukorra. Teiselt poolt võimaldab haldusreformi ajaraam vältida valimiste perioodi vahelise haldusterritoriaalse korralduse muutusega kaasnevat segadust kohaliku omavalitsuse üksuse volikogude koosseisus ja töökorralduses. Haldusreformi toimumise sidumine volikogu valimistega tagab põhiseaduse paragrahvis 156 tuleneva volikogude nelja-aastase töötsükli.
Samuti on oluline tähele panna, et Vabariigi Valitsus ühendab need omavalitsused, kes omaalgatuslikus etapis ei ühine ja ei vasta elanike arvu miinimumkriteeriumile. Praeguse seisuga on juba ühinemisläbirääkimistesse kaasatud 187 omavalitsust 213-st, ehk ligi 88 protsenti kõigist Eesti valdadest ja linnadest.