Küsimus, kas Venemaa kodanikud peaksid Eestis hääletama, puudutab mitut tundlikku teemat, sealhulgas julgeolekut, poliitilist lojaalsust ja rahvusvahelisi suhteid. Eesti asub geopoliitiliselt keerulises piirkonnas ja on kogenud Venemaa agressiivset poliitikat, kirjutab riigikogu liige Anti Haugas.
Venemaa on alustanud agressioonisõda Ukraina vastu ning viib pidevalt läbi hübriidoperatsioone ka teiste huvisfääris olevate riikide, sealhulgas Eesti vastu.
Hääleõigus on demokraatias tihedalt seotud kodakondsusega, mis sümboliseerib kodaniku lojaalsust riigile. Kuna Venemaa kodanikud ei ole lojaalsussuhtes Eesti Vabariigiga, võib tekkida küsimus, kas nad tegutsevad siin Eesti või Venemaa huvides. Oluline on aga eristada neid vene rahvusest püsielanikke, kellel on nii-öelda hall pass – see ei tähenda, et ollakse lojaalsed Venemaa Föderatsioonile.
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist taastati Eestis järjepidevuse põhimõtte alusel 1938. aasta kodakondsusseadus. See tähendas, et Eesti kodanikeks tunnistati automaatselt need inimesed, kes olid olnud Eesti kodanikud enne 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni, ja nende järeltulijad. Suur osa Eestis elanud Nõukogude Liidu kodanikest, kes olid siia saabunud pärast 1940. aastat, jäi Eesti kodakondsuseta.
Eesti pakkus kodakondsuse saamise võimalust naturalisatsiooni korras, kuid see hõlmas keele- ja põhiseaduse eksami sooritamist. See jäeti tegemata eri põhjustel, sealhulgas keeleoskuse puudumise, poliitiliste seisukohtade või passiivsuse tõttu. Nii tekkis olukord, kus sajad tuhanded inimesed jäid kodakondsuseta ja said halli passi.
Venemaa on järk-järgult lihtsustanud kodakondsuse andmist oma kaasmaalastele välismaal, kasutades seda tihti geopoliitilise mõjutamisvahendina. Selle eesmärk on üks: muuta poliitilist suunda Venemaa huvides.
Praegu elab Eestis umbes 60 000 määratlemata kodakondsusega inimest. Halli passiga püsielanike arv väheneb jõudsalt, need passid asendatakse Venemaa või Eesti omaga ning suur osa selliseid inimesi lahkub igal aastal ka igavikku.Ent paraku ei ole näha kerget sotsiaalset lahendust, et langeks Venemaale lojaalsust vandunud Eesti püsielanike arv.
Venemaa on teadaolevalt investeerinud palju oma kodanike ja venekeelse diasporaa mõjutamisse, sealhulgas meedia ja propagandakanalite kaudu. Sellised mõjutused võivad viia Eesti siseasjadesse sekkumiseni.
Põhiseadusest tulenevalt on Eestis välisriigi kodanikest püsielanikel kohalikel valimistel hääleõigus olemas, kuid on näiteid riikidest, kes seda ei võimalda. Euroopa Liidus on neid koguni 12, nende seas Läti ja Saksamaa.
Riigikogus menetluses oleva põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovime kehtestada kodakondsustsensuse ehk näha ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud, kodakondsuseta isikud, Euroopa Liidu kodanikud ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigi kodanikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad.
Seadusemuudatus jätaks hääleõiguse küll alles Euroopa Liidu ning NATO liikmesriikide kodanikele, kuid välistaks võimaluse, et hääletada saavad Venemaa ning Valgevene kodanikud. Määrame selgemalt, milliste riikide kodanikel ja Eestis püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel on õigus osaleda omavalitsuse volikogu valimisel.
Muutmaks põhiseadust kiireloomuliselt, on vaja riigikogu liikmete neljaviiendikulist häälteenamust. Koalitsioonierakonnad on eelmainitud lahendi osas leidnud kokkuleppe. Eeldades, et Keskerakond eelnõuga kaasa ei tule, ning lootes, et parlamendi konservatiivne tiib eelnõud toetab, võiks uus seadus kehtida juba 2025. aasta kohalikel valimistel.