Enamik Eesti inimesi ootab eelolevat talve hirmuvärinaga hinges. On ka põhjust, sest Venemaa agressioon on segi paisanud maailma tarneahelad ning andnud idanaabrile võimaluse šantažeerida gaasi- ja naftarelvaga kogu Euroopat.
Kõik see on paisanud Euroopa inflatsioonikarusselli, kus Eesti majandus on väiksuse ja avatuse tõttu eriti suure surve all. Seetõttu keskenduski äsja ametisse astunud valitsuse koalitsioonileping lisaks riigi julgeolekule inimeste majandusliku kindlustunde tagamisele.
Kõige suuremat peavalu teevad energiakandjate hinnad ning seetõttu otsustas valitsus võtta vastu elektrituruseaduse muudatused, millega luuakse kodutarbijatele võimalus osta oktoobrist elektrienergiat universaalteenusena.
See tähendab, et Nord Pooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat elektritootjat kohustatakse müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud konkurentsiamet. Seejuures arvestab elektri hind süsinikuheitme ja teiste tootmiskulude ning mõistliku kasumiga. Tarbijatele tähendab see, et tänavu normiks muutunud elektrienergia hinnahüpped peaksid jääma minevikku.
Praeguste arvestuste kohaselt on konkurentsiameti kehtestatud hinnaks 13–15 senti/kWh, kusjuures oktoobrist aprillini lisandub 5 senti kilovatt-tunni kohta makstav toetus, mis rakendub automaatselt. Oktoobrist aprillini kehtib kaugküttele ja gaasile ka hinnalagi, kus gaasi ja kaugkütte puhul hüvitatakse kodutarbijatele 80 protsenti hinnast, mis ületab 80 €/MWh.
Valitsus on nende väljaminekute katteks eelarves juba reserveeritud 169 miljonit eurot, millele lisaks saab vajadusel kasutada CO2 kvoodi ülelaekumist ligi 100 miljoni euro ulatuses. Nagu eelöeldust näha, oleme teinud väga palju, et talviseid hinnašokke võimalikult palju vähendada.
Kuid kuna energiahindade hüppelise kasvu taga on energiadefitsiit, on valitsus võtnud eesmärgiks kiirendada taastuvelektrile üleminekut. Meie plaanide kohaselt peaks aastal 2030 toodetama Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.
Tarbijatele tähendab seadusmuudatus, et tänavu normiks muutunud elektrienergia hinnahüpped peaksid jääma minevikku.
Koalitsioonilepingu kohaselt tõuseb järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimum alampalga ehk 654 euroni ja selle nii-öelda hinnalipik riigieelarvele on 85 miljonit eurot. Summa pole väike, kuid meie hinnangul on tegemist liberaalse lahendusega, kus inimene saab ise otsustada, kuidas oma teenitud raha kasutada.
Muudatus puudutab eeskätt madalapalgalisi ja keskklassi, et jätta neile hinnatõusude leevendamiseks rohkem raha kätte. Alla 1200 euro teenivatele inimestele jätab see kuus kätte 31 eurot senisest rohkem. Esmapilgul võib see tunduda väikese summana, kuid Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel maksis juunis leibkonna ühe nädala toit 95,93 eurot. Laias laastus võib öelda, et aasta lõikes võib see väikene lisa katta ühe kuu toiduvaru maksumuse. Paraku on tõsi ka see, et Putini algatatud agressiooni tõttu Ukrainas jätkab inflatsioonispiraal kerimist, mistõttu valitsus on võtnud südameasjaks toetada lastega peresid.
Valitsuse üks peamisest eesmärkidest on kaitsta lastega peresid hinnatõusu ja energiahindade šoki eest ning selleks oleme eelarvest planeerinud 125 miljonit eurot. Mida siis on plaanis teha?
Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni, samuti tõuseb 80 euroni kuus üksikvanema toetus, mis oli piinlikult kaua aega väga madal. Lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapsega perele tõuseb 600 euroni, seitsme ja enam lapse puhul 800 euroni.
Oluline on ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo põhjalikult ettevalmistatud reform, mis peaks lahendama Eesti ühiskonnas valusa probleemi, mis puudutab omaste hooldust. Pole mingi saladus, et meil on kümneid tuhaneid inimesi, kes ei saa minna tööle, kuna nad peavad hooldama mõnda oma lähedastest.
Pikaajalise hoolduse reform ei tähenda, et kõigi inimeste hooldekodukoht makstakse kinni, kuid see annab siiski paljudele peredele võimaluse lahendada see terav probleem. Eelarvest läheb see maksma esialgsete arvestuste kohaselt 31,5 miljonit eurot. Lisaks sellele täiendav pensionitõus ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis pärit eelmise valitsuse ajast.
Kiire interneti kättesaadavusest maapiirkondades on räägitud juba aastaid, kuid suurt läbimurret pole veel toimunud. Samas on internet Kagu-Eestile eluliselt oluline, sest koroonaviirus näitas: kaugtöö on tulnud selleks, et jääda. Üks võimalus tuua Kagu-Eestisse inimesi on rajada siia korralik internetivõrk, mis võimaldaks distantsilt tööd teha.
Läbimurre peaks tulema juba lähiaastail. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister minister Andres Sutt allkirjastas mai algul määruse, millega kinnitati väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsu võrgu toetuse esimene taotlusvoor. Lihtsustatult tähendab see kiire internetivõrgu toetusmeedet.
Koalitsioonilepingu kohaselt tõuseb järgmisel aastal tulumaksuvaba miinimum alampalga ehk 654 euroni.
Taotlusvoor avanes 20. juunist ja taotluste esitamise tähtaeg on 5. septembril. Taotlusi võivad esitada juriidilised isikud, kes osutavad üldkasutatavat elektroonilise side teenust.
Kõik projektid peavad olema lõpetatud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks. Toetusmeedet viib ellu riigi tugiteenuste keskus ja taotlusvooru maht kogu Eesti peale on 24,29 miljonit eurot.
Põlva-, Valga- ja Võrumaale on planeeritud 4,4 miljonit eurot, kusjuures täpsemad summad on ära toodud suisa valla täpsusega. See on oluline, kuna siis on olemas kindlus, et kiire internet jõuab ühtlaselt üle Eesti.
Määruse lisas on välja toodud kohaliku omavalitsuse esitatud abikõlbliku külade ja seal asuvate abikõlblike kinnistute loetelu. See ei pruugi tähendada, et kõik väljatoodud aadressid lõpuks ühenduse saavad. Oleneb muidugi pakkujast, kes mingis piirkonnas soovib arendada kiire interneti võrku. Ja kindlasti oleneb ühenduste rajamise arv praegusest keerulisest majanduse olukorrast, mis sõltub ehituse ja materjali hindadest. Kuid igatahes on suur samm selles suunas astutud.
Meid ootab ees üsna raske ja katsumuserohke aeg, kuid valitsus on teinud tõsiseid pingutusi, et majandusraskuste koormat elanike õlul võimalikult palju leevendada. Püüame anda ka oma parima, et kaks sügist meid kimbutanud koroonaviirus ei pääseks taas mõjule nii palju, et peaksime kaaluma inimeste elu puudutavate piirangute kehtestamist.