Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütleb, et lisaeelarvega ette nähtud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt oluliste ettevõtete toetamine on vajalik, aga tuleb läbi viia professionaalselt, sest tegemist on riskiinvesteeringutega.
„Eelarvestatud 300 miljoniga võib anda otselaene, omandada osalusi või kasutada hübriidinstrumente, kuid järgida tuleb väga täpseid põhimõtteid. Vaid nii on võimalik investeeritud raha investeerimisportfelli peale tervikuna tagasi saada,“ ütles Sutt.
Suti sõnul on riigi finantsabi iseloomult ajutine ja riik peab aktiivselt otsima võimalusi oma investeeringu müümiseks niipea kui võimalik. „Ettevõtete toetamine kriisi tingimustes eeldab selgelt sõnastatud kvalifitseerumistingimusi, ettevalmistus- ja otsustusprotsessi ning investeerimis- ja juhtimispõhimõtteid. Tavapärane osaluste ministeeriumis hoidmise mudel ei ole selle meetme jaoks sobiv,“ hoiatas Sutt.
Tema sõnul peab riik sõnastama finantsabi tingimused ja mandaadi ning koondama kogu investeerimisprotsessi ettevalmistusest väljumiseni ühte organisatsiooni, mis on professionaalselt mehitatud ning juhitud ja mis kasutab investeerimispanga abi. Näiteks sobiks seda rolli täitma Kredexi all tegutsev SmartCap, sõnas Sutt.
„Abi osutamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: igale investeerimisotsusele peab eelnema põhjalik due-diligence ja ettevõtte väärtuse hindamine. Tehing tuleb struktureerida viisil, mis kaitseb investeeringu väärtust ning mille oodatav tootlus on vastavuses võtud riskiga. Juhtimises osalemise ja riigi osaluste portfelli hoidmise ja haldamise põhimõtteid ning investeeringu väljumistingimused ja -strateegia peavad olema selgelt sõnastatud,“ loetles Sutt.
Ta lisas, et Reformierakond on teinud lisaeelarvele muudatusettepaneku, mis paneb valitsusele kohustuse toetamise põhimõtete väljatöötamise lähtudes ülal kirjeldatud printsiipidest.