Targad töökohad toovad maale nii inimesi kui raha, kuid ainult seal, kus on kiire internetiühendus.
Elutempo on nii kiireks kerinud, et puhata eriti ei jõuagi. Aga miks mitte puhkuse asemel võtta näiteks arvuti kaasa ja sõita maale – päevasel ajal käiks kalal või seenel, suusataks või lihtsalt jalutaks, õhtul aga teeks rahulikult tööd.
Olematu ühendus
Programmeerijad, disainerid, kuid ka paljude teiste erialade esindajad võivad endale lubada ükskõik kus töötamist – piisab arvutist ja korralikust internetiühendusest.
Kõlab nagu Jean-Jacques Rousseau’ idüll – kuulus filosoof ehitas endale suvemaja ja tegi metsas tööd, ainult et XVIII sajandil ei olnud veel internetti. Kuid metsas ei ole internetiühendust ka praegu, XXI sajandil – vähemalt sellist, mis töö tegemiseks kõlbaks.
Eesti internetiühenduse kiirus jääb praegu alla maailma keskmisele, värske uuringu järgi oleme oma regioonis kindlalt viimasel kohal. Meie internet on tunduvalt aeglasem kui Soomes, Venemaal ja Ukrainas.
Ja kolm korda aeglasem kui Lätis või Leedus. Põhjus on just selles, et “traditsioonilist” internetiühendust maal pole, traadita ühenduse kiirus ei kõlba aga kuhugi.
Maapiirkondade jaoks on kiire internetiühendus väga oluline, sest targad töökohad toovad nii inimesi kui raha, kuid nad tekivad vaid seal, kus on vastavad tingimused olemas. Ja kiire internet on nende tingimuste seas ehk tähtsaim.
Halb on see, et erasektori jaoks tasub kiire võrgu rajamine ära vaid suurtes linnades. Õnneks on riik probleemist aru saanud ja lahenduse välja pakkunud.
Algus tehtud
Eelmisel aastal algatatud EstWini projekti raames jõuab 100 Mbit internetivõrk maale, selle aasta sügisel tehti algust esimese etapiga. Kogu projekti maksumus on 100 miljonit eurot, millest suurem osa tuleb Euroopa Liidu tõukefondidest, toetusskeemi rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
Investeeringu tulemusena tekib Eestis 7000 km pikkune valguskaablivõrk, mille ühenduspunktid asuvad majapidamistest või asutustest 1,5 km raadiuses. Mis tähendab, et isegi väiksemad talud võivad lähitulevikus kasutada kiiret internetti.
Internetiühenduse teenusepakkujaks lõppkliendile jäävad erafirmad, kelle ülesanne on “viimase miili” ületamine ehk vajalike seadmete hankimine ning kaabli vedamine ühenduspunktist kliendini.
Koos erafirmade investeeringutega kulub projekti teostamisele üle 300 miljonit euro. EstWini projekti edukas elluviimine tähendab, et ülikiire internet jõuab maapiirkondadesse isegi varem kui linnadesse – ja regionaalarengu seisukohast on see ülitähtis.
Inimene saab teha vajalikud toimingud kodust lahkumata: kasutada riigiteenuseid, laenutada filme, õppida, teha kaas-aegset tööd. Paljudes riikides asuvad loomemajanduse keskused just regioonides – EstWin teeb selle võimalikuks ka Eestis.