Möödunud majandus-, finants- ja võlakriisi õppetunnid on toonud kaasa vajaduse muuta kehtivat reeglistikku. Euroliidu viimasel kolmel aastal kokkulepitud uuendused ja regulatsioonid on pretsedenditud, kokku on lepitud selged eeskirjad liikmesriikide eelarvepoliitikate paremaks koordineerimiseks, korrapärased järelmeetmed ja kiired sanktsioonid eelarvereeglite rikkumise korral. Möödunud kriiside õppetunnid näitasid, et euroala ühe liikmesriigi raskused võivad levida teistesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja rakendada täiendav järelevalve, et tegeleda probleemidega enne kui need muutuvad süsteemseks.
Suundamäärav muutus oli Euroopa Ülemkogu poolt kokkulepitud ja ka meil Riigikogus kinnitatud fiskaallepe, samuti eelarveraamistiku direktiivi kinnitamine. Fiskaallepingust tulenevalt peame ka meie kinnitama tasakaalus eelarve koostamise nõude eelarveseaduses, samuti sätestama valitsusele kohustuse esitada ettepanekud eelarvepositsiooni parandamiseks juhul kui sellest tasakaalunõudest kõrvale kaldutakse. Juhul kui tekib struktuurne puudujääk, tuleb rakendada eelarvepositsiooni parandavad meetmed ja korrigeerida puudujääk järgmistel aastatel valitsussektori eelarvetes sama suures ulatuses eelarve ülejäägiga. Fiskaalleping ja sellest tulenevalt ka käesoleva riigieelarve seaduse regulatsioonid on põhilises osas üles ehitatud struktuursele tasakaalule. Aga paralleelselt struktuurse tasakaaluga tuleb jälgida ka nominaalse tasakaalu näitajaid, et saada rahanduse seisust kõikehõlmav ja objektiivne pilt. Struktuurne tasakaal on suuresti hinnanguline, seda on keeruline mõõta, eriti majandustsükli komponenti.
Uue riigieelarve seaduse vastuvõtmine on vundament usaldusväärsema rahanduse suunas liikumisel ja aluse loomine tulevaste kriiside ärahoidmiseks.
Senisest tuntavalt rangemad eelarvereeglid peavad tagama majanduste usaldusväärsuse ja jätkusuutlikkuse ning sellega suurendama euroala tugevust ja stabiilsust tervikuna. Tänaseks kokkulepitud regulatsioonid aitavad liidul väljuda kriisist tugevamana ja kindlustada liikmesriikide jätkuv liikumine usaldusväärse riigirahanduse suunas. Rakendatud meetmed ja uued eelarvereeglid on juba andnud reaalseid tulemusi – käesoleval aastal langeb prognooside kohaselt valitsussektori eelarvedefitsiit nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna allapoole 3% taset SKP suhtes ja võlakoormus stabiliseerub euroalal tervikuna 96% ja Euroopa Liidus tervikuna 90% tasemel SKP suhtes. Kõrge võlakoormus siiski annab märku sellest, et riskid ei ole maandatud ja paljude riikide rahanduse stabiliseerimisel on veel pikk käia.
Nüüd on kõigi liikmesriikide peamine prioriteet nende regulatsioonide ellurakendamine. Käeoleva riigieelarve seadusega võtamegi üle siseriiklikku õigusesse valitsussektori eelarve tasakaalu reegli ja automaatse korrigeerimismehhanismi. Täna vastuvõetava seaduse eesmärk on seega säilitada ja kindlustada ka meie majanduse ja rahanduse stabiilsust, et toetada majanduskasvu ja ühiskonna arengut tervikuna.
Euroala seisab nüüd kindlamal alusel. Läheb aga aega, kuni majanduskasvus ja tööhõives avalduvad senini euroala stabiliseerimiseks tehtud jõupingutuste mõju. Usalduse taastumine võtab aega ja isegi kui usaldus on kord taastunud, reageerib reaalmajandus sellele alati ajanihkega.
(sõnavõtt riigieelarve seaduse vastuvõtmisel Riigikogus 19.02.2014)