Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on eile Riigikogus esimesel lugemisel olnud lisaeelarvega ette nähtud meetmed täpsemalt sihitud kui eelmise rahandusministri koostatud lisaeelarves.
“Toetusmeetmete kujundamisel on arvestatatud sellega, et need oleks kriisiga seotud, ajaliselt piiratud, ajutise iseloomuga, kiiret mõju avaldavad ning ei paisuta püsivalt riigieelarve kulusid,” selgitas Sõerd. Lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot. “Eeldus on, et see raha kulub ka tänavu erakorralisteks vajadusteks ära. Eelmise rahandusministri koostatud lisaeelarve kuulutati välja mahus 2,3 miljardit eurot, käiku läks sellest aga alla poole, seega ei saanud rääkida vahendite täpsest sihtimisest.“
Ta märkis, et 2019. aastal oli 17 EL liikmesriigi eelarved ülejäägis. “Eesti jättis headel aegadel vajalikud eelarvepuhvrid loomata, sutruktuurne minus, ehk ülejõu elamine süvenes. Eelmisel aastal kulus laenuraha ka selleks, et headel aegadel jooksvate kulude katteks võetud laenusid tagasi maksta,” tõdes Sõerd.
“Eestil tuli nüüd koostada kriisimeetmete lisaeelarve, mille põhisisuks on lisaraha eraldamine on tervishoiusüsteemile, tööturuteenusteks ja –toetusteks ning piirangutest tulenevate kahjude leevendamiseks nendest piirangutest otseselt mõjutatud valdkondadel,” ütles Sõerd.
“Kriisist välja tulekuks on meil vaja tagada meditsiinisüsteemi vastupidamine, tuua alla nakatumiskõver, tagada ulatuslik vaktsineerimine ja leevendada ühiskonna lukku keeramise mõjusid inimestele ja ettevõtetele.”