Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele arupärimise Tallinna Sadama erakorralisest dividendist.
„Eelmise nädala uudistest selgus, et riigi võetud rekordiline omanikutulu viis Tallinna Sadama suurde kahjumisse. Tallinna Sadam jäi teises kvartalis 14,1 miljoni euro suurusesse kahjumisse ja seda tavapärasest suurema dividendide tulumaksu tõttu. Esimese poolaasta kahjumi põhjustas tänavu aprillis tehtud 105 miljoni euro suuruse dividendimaksega tekkinud tulumaksukulu mõju. Eelmisel aastal maksis Tallinna Sadam 48 miljonit eurot dividende, tänavu aga rekordilised 105 miljonit eurot, seega oli suurem osa tavapärasest dividendimaksest seotud aktsiate müügiga. 105 miljoni euro suurusest dividendimaksest 48 miljonit eurot on tavapärane dividend, 57 miljonit eurot aga põhiliselt aktsiate esmapakkumisest ( IPOst) saadud raha“ selgitas Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.
„Vabariigi Valitsus otsustas erakorraliselt saadud tulu 57 miljonit eurot suunata mitte stabiliseerimisreservi, ehk riigi tuleviku vajadusteks ja tuleviku riskide maandamiseks, vaid likviidsusreservi. Likviidsusreservi suunamise otsus tähendab, et see IPO raha kavatsetakse korraga ära kulutada juba selle saamise hetkel ehk 2018 aastal,“ on Sõerd valitsuse käitumise suhtes murelik.
Seoses sellega esitas Aivar Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused.
1. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson on Riigikogu ees öelnud, et valitsus arutas küsimust, et kas see erakorraline tulu panna likviidsusreservi või stabiliseerimisreservi. Ta kinnitas, et otsustamisel lähtus valitsus rahandusministri ettepanekust. Miks tegite valitsusele sellise ettepaneku, arvestades sellega, et rahandusministrina peaksite eelkõige Teie muretsema riigi tuleviku riskide maandamise ja stabiliseerimisreservi suurendamise pärast?
2. Kas olukorras, kus riigi stabiliseerimisreserv pole isegi ületanud eelmise majanduskriisi eelset mahtu, on selle suurus piisav, et riigi tuleviku riske maandada? Rõhutada tuleb siinkohal, et kümme aastat tagasi näiteks oli riigieelarve maht poole väiksem kui praegu.
3. Praegune valitsus ja koalitsioon on majanduse kõrgkonjunktuuri aastatel loobunud riigi reservide suurendamisest. Olete rääkinud vastutustundliku eelarvepoliitika tähtsusest, kuidas teenib Teie hinnangul Tallinna Sadama IPO raha kohene ära kulutamine vastutustundliku eelarvepoliitika eesmärki? Olete varem Riigikogu ees öelnud, et see raha on eelarves sees, seda IPO raha on vaja riigi jooksvateks kuludeks, sealhulgas ametnikele palkade maksmiseks.