Aivar Sõerd: Enamik maksumaksjaid maksab makse ausalt

Arvamus
|
Aivar Sõerd
|
08.11.2013

Eile rahanduskomisjonis arutatud maksuseaduste eelnõud on tulude kaudu tihedalt seotud riigieelarvega ja on Riigikogule menetlemiseks tulnud koos riigieelarvega.

Rahanduskomisjon peab arvestama sellega, et muudatuste sisseviimisel tuleb arvestada eelarve mõjudega ja rahanduskomisjonil pole muud võimalust kui lähtuda rahandusministeeriumi mõjuhinnangutest, kus käibemaksutagastuste piiramisest on järgmise aasta eelarvesse arvestatud 20 miljonit eurot käibemaksuna, käibedeklaratsioonile täiendava tehingupõhise informatsiooni esitamise nõude lisamisest 15 miljonit eurot käibemaksuna ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korra muutmisest 4 miljonit eurot erisoodustuse maksudena. Kuna käibemaksuseaduse muudatused jõustuvad järgmise aasta keskel, siis 2015 aasta täiendav käibemaksulaekumine tuleb korrutada kahega, ehk 40 pluss 30 miljonit eurot täiendava käibemaksuna.

Rahanduskomisjon on sundseisus, sest hoolimata sellest, et ministeeriumi hinnang on kaudne ja mitmeski aspektis tõi ka eilsel arutelul välja vastuseta küsimusi, on vastavalt kehtivale korrale rahanduskomisjonil võimalik aluseks võtta vaid need hinnangud. Juhul kui rahanduskomisjon soovib sisse viia muudatusi eelnõudesse, tuleb samas leida eelarvekavas võimalus kas tulude suurendamiseks või kulude vähendamiseks. Eilsel arutelul näiteks oli komisjonil küsimus, et kui isikliku sõiduki kasutamise hüvitamise korra muutmisest saadav täiendav tulu on arvestatud summas 4 miljonit eurot, siis milline oleks mõju eelarvele, kui rahandusministeeriumi pakutud hüvitise piirmäära 256 eurot tõsta 350 eurole. Seda eelarvemõju arvestust ministeeriumil anda ei olnud.

Mis puudutab niinimetatud elustiilifirmasid, siis olematu käibega, aga ühte või mitut sõidukit omavate firmade käsitlemisel tuleb ikkagi arvestada sellega, et vastavalt kehtivale seadusele saab tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata vaid selliste sisendite ostmisel tasutud käibemaksu, millel on otsene seos makstava käibega. Ehk selleks, et sõiduki kasutamisega seotud käibemaksu maha arvata või tagasi küsida, peab sõiduki kasutamine olema otseselt seotud firma poolt teenuste osutamise või kaupade müügiga. Kui seost pole, on tegemist maksude tasumisest hoidumisega ning neid asjaolusid on võimalik firma raamatupidamist kontrollides või muid haldusmenetluses võimalikke tõendeid kasutades tuvastada.

Me peame lähtuma eeldusest, et enamik maksumaksjaid maksab makse ausalt. Praktikas võib olla ka selline täiesti legaalne olukord kus Eesti ettevõte osutab teenuseid või müüb kaupu Soomes, on ka seal registreeritud käibemaksukohustuslasena, sisendkäibemaks arvestatakse Eestis, aga maksustatavalt käibelt arvestatakse käibemaks Soomes.

Rahanduskomisjon arutas eile ka käibedeklaratsiooni lisa sisseviimise kohustust, kus eraldi tuleb deklareerida arvete andmed, kui arve või arvete kogusumma tehingupartneri lõikes ületab 1000 eurot. Selgus, et deklareerida tuleb muuhulgas andmed, mida praegu arvetel pole, näiteks ostja ei näe arvel müüja isikukoodi, kuna kehtiv kord seda ei nõua, deklareerida aga tuleb. Selgus ka, et deklareerida tuleb mitte ainult andmed üle 1000 euroste arvete kohta, aga ka andmed alla 1000 euroste arvete kogusumma kohta ning andmed isikustamata müügi kogusumma kohta. Siinkohal tuleb tõesti küsida, et kas tegemist ei ole ülemäärase halduskoormuse lisandumisega. Raamatupidajad väitsid, et suurem probleem on just alla 1000 euroste arvete kohta andmete esitamisega.

 

 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt