Reformierakonna jaoks on algava parlamendihooaja olulisemateks teemadeks presidendivalimised ja haldusreformi lõpuleviimine ning riigieelarve, mille prioriteetideks on jätkuvalt rahvuslik julgeolek, lastetoetused, tööjõukulude alanemine, pensionide tõus ja üksikpensionäride täiendav toetus.
„Kandidaat, kes ühendab endas millenniumivahetuse kiirete muutuste kogemuse ning intellektuaalse teerajaja pürgimused, saab viia riigipeana Eesti järgmisse aastasajasse. 24. septembril on riigikogu liikmetel koos kohalike omavalitsuse esindajatega võimalus viieks aastaks president ära valida. Valimiskogus saadud mandaat annab tulevasele presidendile ka suurema sümboolse rolli Eesti regioonide tervikuks sidumisel,“ ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.
Tiidus tõi välja, et alanud parlamendihooajal ootavad ees seadusemenetlused, mis mõjutavad Eesti elu isegi pikemas perspektiivis kui viis aastat.
„Eelkõige on need haldusreformi lõpuleviimisega seonduvad eelnõud, näiteks oma- ja maavalitsuste ülesannete ümberkorraldamine. Kohalikel omavalitsustel peab võimaldama teha laialdasemat koostööd teenuste korraldamiseks nendes valdkondades, mis eeldavad avaliku võimu volitusi. Olgu selleks kasvõi ühisametite moodustamine järelevalve teostamiseks või sotsiaalvaldkonna ülesannete täitmiseks,“ lausus Tiidus.
Järgmise aasta eelarve aruteludes ei pääse tema sõnul mööda haldusreformist, sest ühinemistoetused on eelarve märkimisväärne osa.
„Nende abil saavad omavalitsused mitmeid seniseid kohalikke probleeme kenasti ära lahendada. Valitsus on riigi eelarvestrateegias kavandanud omavalitsuste tulude suurendamist nelja aasta peale kokku ligi 190 miljoni euroga. Sellele lisandub laekuva tulumaksu summa kasv prognoositult umbes 500 miljoni euro võrra.Varem või hiljem tuleb päevakorda ka omatulu teenimise perspektiiv ning muidugi tasandusfondi temaatika.“
„Suur pilt 2017. aasta eelarve kavast ütleb, et prioriteetideks on jätkuvalt rahvuslik julgeolek, lastetoetused, tööjõukulude alanemine, pensionide tõus ja üksikpensionäride täiendav toetus. Küllap on kolme ja enama lapsega peredel hea teada, et uues eelarves on ka koalitsioonileppes lubatud lasterikka pere toetus. Alates 1. juulist 2017 saab kolme lapsega pere toetus olema kokku 400 eurot kuus, neljalapselises peres 500 eurot,“ märkis Reformierakonna fraktsiooni esimees.
„Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale eelnev aasta peab ka eelarvega kinnitama, et lapsed ja pered on olulised ning iga samm riigi toimimise efektiivsemaks muutmisel loob lisavõimalusi haridusele, tervisele ja sotsiaalvaldkonnale,“ lisas ta.