Haldusreformi üks kesksemaid rolle on kindlustada, et ka maakondade äärealade elukorralduse kvaliteet ja konkurentsivõime ei jääks alla suurematele keskustele, rääkis täna riigikogus haldusreformi seaduse eelnõu esimesel lugemisel riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus.
Tiidus märkis Reformierakonna fraktsiooni nimel peetud sõnavõtus, et kui haldusreform suudab vähegi talitseda globaalseid linnastumistrende Eestis, siis sünnib sellest pikemas perspektiivis kasu nii rahvale kui kultuurile.
„Haldusreformi seaduse üks kesksemaid rolle on tagada, et kohalik elukorralduse kvaliteet ja konkurentsivõime – eriti hariduse, kultuuri, sotsiaalteenuste valdkonnas – ning kogukonna atraktiivsus ettevõtlike töökohti loovate inimeste silmis ei jääks alla suurematele keskustele. Mis veel olulisem, et ääremaastumise risk ja kehv transpordikorraldus ei sunniks inimesi oma kodukohta vahetama,“ ütles riigikogu liige.
Tema sõnul on reformi eesmärgiks avalike teenuste kvaliteedi tõus ja kiired lahendused kohalikele probleemidele, olgu selleks siis veel paremad koolid, paindlikumad lastehoiuteenused või korras teed.
„Haldusreformi mõte on, et kasvaks omavalitsuste võimekus pakkuda kohalikke teenuseid esiteks professionaalsel tasemel ja õigel ajal ning teisalt kasvatamata samas valitsemiskulusid ühe elaniku kohta. Hoolitsedes ühtlasi selle eest, et kaugema nurga inimesed ei jääks endise vallakeskuse kaugenedes üksi ja omapäi,” selgitas endine omavalitsusjuht.
Tiidus tõi haldusreformi seaduse eelnõu puhul esile ka mastaabiefekti positiivse mõju: kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise analüüsid kinnitavad, et suuremates kohalikes omavalitsustes väheneb juhtimise ja tugiteenuste ning valmisoleku tagamise kulude osakaal – rohkem raha jääb sisulisteks tegevusteks ja kaasfinantseerimiseks või iseseisvateks vajalikeks investeeringuteks.
„Ei saa unustada, et reformi kõrval on parimad kohaliku elu eestvedajad siiski ettevõtlikud ja kirglikud inimesed, kes tahavad, et nende kodukant edeneks,” lausus riigikogu liige lõpetuseks.