Riigikontroll andis maaelukomisjonile ülevaate riigi ülesannete rahastamisest Euroopa Liidu toetustest. Komisjoni liige Urmas Kruuse on murelik, sest Euroopa Liidu toetuste osakaal valitsussektori investeeringutes on liiga suur ja tundub, et valitsus pole toetusraha vähenemiseks valmis.
Kruuse sõnul tõi Riigikontroll oma ülevaates välja, et hinnanguliselt ca 50% valitsussektori investeeringutest ja ca 11% riigieelarve kogukuludest on rahastatud Euroopa Liidu toetustest. „Arvestades, et 2021. aastal algaval eelarveperioodil vähenevad Eestile eraldatavad toetused tõenäoliselt ligi 40%, siis tuleks selleks valmistuda.“
„Risk on eelkõige selles, et Euroopa Liidu toel rahastatakse ka riigi ülesannete täitmiseks pikaajaliselt vajalikke tegevusi, mis ei tohiks nö võõrrahast sõltuda. Eesti riigi tulu- ja kulustruktuuri ning rahvastikuprotsesse arvestades ei pruugi raha leidmine tulevikus olla kerge,“ ütles Kruuse.
„Karuteene on valitsus teinud uue segase maksusüsteemiga, mis ignoreerib demograafilisi arenguid ning karistab eelkõige nõrgemaid, sh töötavaid pensionäre. Kaasa ei aita defitsiidis olev eelarve ja tulevaste põlvede arvelt üle jõu elamine,“ selgitas Kruuse.
„Üheks suureks murekohaks on ka investeeringud maaelusse (iga aasta ca 300 miljonit eurot), mis vähenevad tulevikus suures mahus. Kuidas aga maaelu vähenevate finantside olukorras endiselt edasi arendada, selleks puudub riigil hetkel konkreetne plaan,“ lisas Kruuse.