Aeg-ajalt vajavad meeldetuletamist ka kõige lihtsamad asjad.
Tavaelus on ehk tõesti raske tulla selle peale, et õpetada lastele, kuidas ringi käia leitud lõhkeainega.
Täiskasvanu mõtted ja seeläbi ka teod tuginevad elukogemustel, olgu või filmidest nähtul, kuid lastel need sageli puuduvad. Seetõttu võib laste tegutsemine mingites olukordades olla meile täiesti ettearvamatu ja seletamatu.
Ja küllap on raske tulla sellegi peale, et üle poole sajandi hiljem võib kusagil leiduda sõjamoona, mis meie laste elu ohtu seab. Kuid elu näitab, et tuleb mõelda. Sest tegelikult ei tea keegi täpselt, mida varjab maapõu kunagistel sõjaväeobjektidel, sealhulgas tohutul Tartu endisel sõjaväe territooriumil.
Enamikku vene vägede kasutuses olnud piirkondi pole tänini põhjalikult kontrollitud. Maa olevat neis metalli täis ning demineerimiskeskusel ei ole ressurssi, et need alad täies ulatuses läbi uurida. Küll kontrollitakse põhjalikumalt neid piirkondi, kust demineerijad on rohkem väljakutseid saanud. Tartu endine sõjaväeala nende hulka ei kuulu.
Seega, head tartlased, tuletagem nii kodus kui koolis lastele meelde ka neid lihtsaid asju, mis täiskasvanuile on enesestmõistetavad. Rääkimine laste ja noortega on lihtsaim viis arusaamu korrastada ja võimalikest ohtudest selgust luua.