Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas kinnitas kohtumisel oma kodukandi, Põlvamaa rahvakultuuriedendajatega, et nädalavahetusel toimuv XI noorte laulu- ja tantsupidu ei ole ühekordne üritus või üksnes paaripäevane pealtvaatajatele rõõmu pakkuv kontserdisari. Selle taga on sadade inimeste igapäevane töö ja kümnete tuhandete armastus Eesti riigi ja Eesti kultuuri vastu.
„Nädalavahetusel Lauluväljakul kulmineeruv on osa pidevast tööst, millest võtavad osa nii õpilased meie rahvusliku suurmehe Jakob Hurda kodukohast Himmastest kui ka Narva mudilased, lapsed Põlvamaa algkoolidest ja noored Tallinna suurkoolidest. Ettevalmistused peoks kestavad aastate vältel kuust kuusse ning liidavad omavahel noori lauljaid, pillimehi ja tantsijaid üle Eesti ning kaugemaltki,” rääkis Klaas.
Tähtis on mõista, et selle suurpeo taga on suur töö ja see pole ühekordne üritus. „Tahan Riigikogu kultuurikomisjoni esimehena öelda: Suur tänu kõigile lauljatele, tantsijatele, pillimängijatele, nende juhendajatele ja peotoimkonnale, et pidu teoks saab. Et see toimub sundimatus ja tõelises peomeeleolus, näitab laulu- ja tantsupidude traditsiooni elujõudu.
„Tasub meenutada ajaloolase David Vseviovi sellel nädalal Postimehes kirjutatut: kultuurita pole Eestil mingit mõtet ning ka siis, kui Eestit polnud maailma poliitilisel kaardil riigina, oli ta kultuuririigina alles,” lausus Klaas.
Eesti kultuur on maailmas ainulaadne ning meie riigi mõte on meie kultuuri kestvus ja areng. „Valitsusliidu tegevusprogramm näeb ette XXVI Laulupeo ja XIX Tantsupeo korraldamise aastal 2014 ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade ja rahvamuusikaansamblite tegevustoetuse programmi jätkamise – sest nagu öeldud, laulu- ja tantsupidu ei ole ühekordne üritus ja see on suuri sõnu pelgamata, määratud kestma nagu Eesti riik – igavesti,” kinnitas Urmas Klaas.