Brüsselis Euroopa Liidu mõttekoja Friends of Europe ümarlaual esinenud Riigikogu liige Tõnis Kõiv märkis, et vaatamata kõrgele tööpuuduse tasemele erinevates liikmesriikides ei ole uute töökohtade loomine otseselt Euroopa Liidu ülesanne. Euroopa Liit peab tagama ühisturu toimimise, peab looma raamistiku ja tingimused, et eraettevõtlus saaks liikmesriikides areneda ja uusi töökohti luua.
Kõivu sõnul on toob majanduskasv kaasa töötuse vähenemise. „Eestis tööpuudus on teinud läbi tubli languse, viimastel andmetel on registreeritud töötus vaid 5,7%. Vähenemist jätkab mitteaktiivsete noorte arv, jõudes kolme viimase kvartali madalaimale tasemele. Pikaajalise töötuse määr on üle viie kvartali esmakordselt langenud. Oluliselt on vähenenud pikaajaliste töötute arv, langedes kvartaliga 10 000 võrra,“ märkis Kõiv, lisades, et Euroopa vajab siiski rohkem siseturgu, et võidelda tööpuuduse vastu. „Kui ühendame mõttes ja otsustes toimiva digitaalse ühisturu ja noorte tööpuuduse, siis esimest arendades jõuame ka teisega lahendusteni.“
Kõiv juhtis Brüsselis kõneldes tähelepanu sellele, et e-majanduse võimalused on paljudes riikides kasutamata kuna reeglid on kas liiga jäigad või vanamoodsad. Eestis kasutatakse digitaalset allkirja igapäevaselt, aga mõnda teise riiki saadetaval dokumendil seda kasutada ei saa. E-arvete kasutamine ei ole laialdaselt võimalik. Digitaalse isikutunnistuse aktsepteerimine annaks juurde tohutult võimalusi e-teenuste arendamiseks.
„Kui Eestis on võimalik ettevõte asutada paarikümne minutiga ilma ühegi ametniku juurde minemata siis miks peaks mujalgi ettevõtlusega alustamine keerulisem olema. Näiteid võib veel palju tuua, aga on selge, et eriti noorte jaoks on e-maailmas tohutu potentsiaal. Vaja vaid avardada võimalusi nende kasutamiseks, noortel endil endale töökoha loomiseks,“ kõneles Riigikogu liige.
Kõiv märkis, et üle Euroopa tegutsevate ettevõtjate sõnul ei olegi nii väga uusi regulatsioone vaja. Isegi see oleks suur edasiminek, kui kõik Euroopa riigid täidaksid olemasolevaid ühisturu reegleid ühtemoodi.
Kõivu sõnul ei tule karta ka ülejõu käivate kulutuste kärpimist. Kasinusmeetmeid otsustada ja ellu viia ei ole kerge, aga ilma nendeta uut kestlikku majanduskasvu ei tule. „Nii Eesti kui Läti on head näited, kus majanduskasv on mitte ainult taastunud vaid üks ELi kõrgemaid. Mitmed teisedki riigid on oma otsustes Eesti ja Läti teed minemas. Ilma ülejõu käivate kulutuste kärpimist ei ole Euroopal aga lootustki uuele majanduskasvule,“ sõnas poliitik.