Äsja lõppenud suurepärasel Keila Päeval küsisid minu käest paljud kohalikud, et kaua see tsirkus riigikogus kestab? Arvan ka, et igal erakonnal oleks nüüd aeg oma valimistulemust aktsepteerida ning asuda sisulise töö juurde.
Lähiaja väljakutsed ei saa kerged olema. Meil on vaja teha korda riigi rahandus ja astuda samme Eesti julgeoleku kindlustamiseks. Kõigele sellele annab endiselt tooni sõda Ukrainas.
Märtsis toimunud riigikogu valimiste peateema oli vaieldamatult julgeolek. Teisiti polekski saanud, sest Venemaa jätkuv vallutussõda Ukrainas ühes nende sooviga lõhkuda Euroopa julgeoleku aluspõhimõtted seab Eesti kõige keerulisemasse julgeolekuolukorda peale Teist maailmasõda. Sellises olukorras peame tegema kõik endast oleneva Ukraina aitamiseks ja oma riigikaitse uuele tasemele viimiseks. Just seepärast seadis Kaja Kallase valitsus eesmärgiks kaitsekulude tõusu 3 protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust. See ei ole tasuta.
Pidu on läbi
Kaitsekulude tõstmiseks peame oma riigieelarvest leidma igal aastal ligikaudu pool miljardit eurot. Muidugi saame selle investeeringu tagasi, kui Eesti on kindlalt kaitstud, aga esmalt on vaja see raha ikkagi leida. Riigirahandust korda tegemata ei ole see võimalik. Seda eelmiste, Jüri Ratase valitsuste üle jõu elamise tõttu.
Nimelt algas Ratase peaministriks saamisega ka nn uus ajastu Eesti poliitikas. Ajastu, mil otsustajad ei pidanud enam selgitama, kust leitakse kallite lubaduste katteks raha ning mil kulutada võis rohkem kui teeniti. Nüüd on pidu läbi ja üle jõu elamise tagajärjed käes. Riigieelarve on miinuses, rasketeks aegadeks, nagu praegu, kogutud reservid otsas ning võlakoorem kasvanud. Kogu selle segaduse korda tegemine ei ole lihtne ega populaarne ülesanne. Kuid äärmiselt vajalik. Kui me ei taha tulevikus oma lastele selgitada, miks peavad nemad meie peo arve kinni maksma. Mina igatahes ei taha.
Üldine maksukoormus ei tõuse
Seega, soovides teha korda käest lastud riigirahanduse ja tugevdada Eesti kaitsevõimet, ei ole meil muud valikut, kui tulu- ja käibemaksu natuke tõsta. Aga me teeme seda nii, et üldine maksukoormus ei tõuse. Kuidas? Reformierakonna juhitav valitsus plaanib 1. jaanuarist 2025 kaotada üksikisiku tulumaksule praegu kehtiva maksuküüru ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 700 euroni kuus. Maksuküür on järjekordne Jüri Ratase valitsuse poolt loodud veidrus, mis võtab koguni kolmandiku keskklassi inimeste palgatõusust. Selle kaotamine jätab inimestele rohkem nende endi teenitud raha kätte. Näiteks politseinikud võidavad sellest 982 eurot aastas, kõrgharidusega kultuuritöötajad 600 eurot aastas.
Kuna viimastel nädalatel on kõrgendatud tähelepanu all olnud riigikogus toimuv, siis paar sõna ka sellest. Eesti on parlamentaarne riik ja sellele kohaselt soovisime pidada nende teemade üle debatti riigikogus. Seal põrkusime aga oma valimistulemuses pettunud EKREIKEga, kes tappis sisulise arutelu enne, kui see alatagi jõudis. Nad käivitasid enneolematu obstruktsiooni, mis ei halvanud mitte ainult parlamendi, vaid ka valitsuse ja kogu riigiaparaadi töö.
Keset viimase 30 aasta kõige tõsisemat julgeolekukriisi oli seesuguse põhiseadusliku kriisi tekitamine üsna küüniline ja vastutustundetu samm, aga neid paistab see mitte häirivat ja nii jätkavad nad praegugi juntimist. Kellele see kasulik on, kui me oma riigirahandust korda ja kaitsevõimet tugevdatud ei saa? Minu soov oleks küll, et lõpetame nüüd poliitmängud ja asugem sisulise töö kallale.