Igasugused ümberkorraldused tuleb enne tegema asumist põhjalikult läbi analüüsida ja arutada. Muidu võib juhtuda, et saame loodetud kasu asemel hoopis kahju.
Regionaalminister Madis Kallase plaan võtta raha ühtedelt omavalitsustelt, et jagada seda teistele, on teeninud juba Robin Hoodi hüüdnime. Selline ümberjagamine aga jõukust juurde ei loo.
Valitsusliit on kokku leppinud, et valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivsete mõjude vähendamiseks tasakaalustatakse omavalitsuste tulubaasi. Vajalik samm, kuid valdkonna eest vastutava ministri poolt väljakäidud ettepanek vajab veel tööd, kui diplomaatiliselt väljendada.
Nimelt, kui praegu laekub omavalitsustele 11,89 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust ja 2,5 protsenti pensionitelt makstavast tulumaksust, siis regionaalminister Madis Kallase ettepaneku järgi läheks nii pensionitelt kui ka niiöelda tavalistelt tuludelt omavalitsuse kassasse 10,05 protsenti.
Reformierakond nii suurt ümberjagamist kindlasti toetada ei saa. See paneks mitmel omavalitsusel suure küsimärgi alla oluliste investeeringute tegemise. Näiteks Keila kaotaks koguni miljon eurot! Viimsi lausa neli. Ka paljud teised omavalitsused on selle plaani suhtes skeptilised.
Suuri reforme ei saa läbi viia nii, et paljudele, keda see puudutab, jääb rusikas taskusse. Võib ju küll ironiseerida, et mis need „jõukad Harjumaa omavalitsused“ nutavad, aga tegelikult on see ikka väga lihtsustatud maailmakäsitlus.
Paratamatult peaksid ka paljud Harjumaa omavalitsused rahastuse vähenemisel vaatama üle enda poolt pakutavad teenused. Keila linnale tähendaks miljoni euro kaotamine, et peaksime väga tõsiselt mõtlema mõne olulise investeeringu tegemata jätmisele. Näiteks, kas jätame terviseradade olmehoone ehitamata või mõne kooli remontimata. Ei tahaks selliseid otsuseid teha.
Samuti ei tasu unustada, et erinevalt paljudest teistest ei ole Tallinnaga piirnevatel omavalitsustel juurdepääsu paljudele investeeringumeetmetele või on omaosalus nende jaoks väga kõrge.
Lisaks eeltoodule tekitab veel muret, et minister ei ole esitanud vettpidavaid andmeid, mis tema ettepaneku tulemuslikkust kinnitaksid. Peame vaatama ikkagi tervikpilti. Hiljuti teemat arutama kogunenud Reformierakonna omavalitsuskogu asus seisukohale, et selle muudatuse tegemiseks on kindlasti vaja teha seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, nagu hea seadusloome tava ette näeb.
Tuletan veel meelde, et ka täna on regionaalne mudel olemas rahastuses ja see on tasandusfond. Iseasi, kas see on eesmärgipärane või makstakse juba ajalooliselt. Sellele tasub samuti mõelda.
Keerulisi probleeme reeglina lihtsate sammudega ei lahenda. Võtame aja, analüüsime ettepanekud põhjalikult läbi, küsime tagasisidet ning teeme seejärel otsuse, mis viib soovitud tulemuseni ja millega ka omavalitsused rahul on.