Valitsuse otsus tähistab maksusüsteemi olulist ümberkujundamist, mille peamine eesmärk on ühendada julgeoleku kindlustamine ja majanduse konkurentsivõime suurendamine. Inimestele tähendab see rohkem raha kätte, ettevõtetele suuremat kindlust ja riigile tugevamat rahastust kaitsekulude katmiseks, kirjutab riigikogu liige Timo Suslov.
Uuest aastast kehtima hakkav maksureformiga tugevdame julgeoleku mõttes kindlasti erakordselt tundlikul ja keerulisel ajal Eesti kaitsevõimet ja samal ajal vähendame maksukoormust nii ettevõtetele kui ka inimestele.
Suurem maksuvaba tulu ja õiglasem maksusüsteem
Ettevõtetele lihtsam ja õiglasem maksukeskkond
Ettevõtjatele meeldib kindlasti see, et naaseme varem kehtinud targa mudeli juurde ja tühistame vahepeal ajutise julgeolekumaksu osana planeeritud ettevõtete kasumimaksu. Nii nagu langetame tööinimeste maksukoormust, peame ka õigeks, et liigselt ei koormataks ettevõtjaid, kes on meie majanduse ja selle kasvu tegelikuks käivitajateks ning mootoriteks. Kas siis teenusepakkujate, tootjate, innovaatorite, eksportijate ning muidugi ka tööandjatena.
Asi on põhimõttes. Tööalast pingutust peaks riigi poolt koordineeritud keskkond motiveerima ja vabadust tuleb au sees hoida nii ettevõtluses, ühiskonnaelus kui kodus. Ettevõtete jaoks taastatakse vana tuttav süsteem, kus tulumaksu tuleb tasuda ainult välja makstud kasumilt, mitte teenitud kasumilt. See soodustab investeeringute tegemist ja ettevõtluse kasvu, olles samas läbipaistev ja ettevõtjasõbralik.
Edukas ettevõtlustegevus on kahtlemata ka majanduskasvu soodustav. Eesti majandus on kvartalist-kvartalisse olnud kasvutrendist eelmise aasta teisest poolest ja värske rahandusministeeriumi kevadprognoos näitab kasvu jätkumist ka järgnevateks perioodideks. Kui läheb hästi Eesti inimestel ja ettevõtetel, läheb hästi ka meie majandusel ja riigil tervikuna.
Maksureformi käigus loobume senise ajutise julgeolekumaksu tähtajast. Käibemaksumäär 24 protsenti, mis kehtib alates 2024. aasta 1. juulist, jääb jõusse tähtajatult. Sama kehtib ka tulumaksumäära 24 protsendi kohta, mis rakendub alates 2026. aastast.
Nagu juba viidatud, maksureformiga ellu viidavad muudatused vähendavad nii üksikisiku kui ettevõtete maksukoormust ning taastavad maksusüsteemi loogika. Paraku on selle osa ka maksude tähtajalisusest loobumine, sest geopoliitilised arengud ei jäta enam tõenäoliseks võimalust, et kaitsekulude puhul töötaks ajutine lahendus. Seda kõike ikka selleks, et ka tulevikus saaksime elada vabas ja edukas Eestis, mis kahtlemata on hindamatu ja suur väärtus, mille nimel meil kõigil tegutseda ja pingutada.