Need, kes omal ajal riigieelarve miinusesse lasid, võlakoormust kasvatasid, keskklassi koormava maksuküüru kehtestasid ja halbadeks aegadeks kogutud reservid ära kulutasid, võitlevad nüüd enda tekitatud probleemi lahendamise vastu. Seda teevad nad vahendeid valimata – EKREIKE on blokeerinud riigikogu töö ja tekitanud põhiseadusliku kriisi.
2016. aastal, kui võimule tuli Jüri Ratase esimene valitsus, läksid Eesti riigi juhtimisel asjad käest ära. Kui selle ajani oli meie riigieelarve kas väikeses ülejäägis või pisikeses puudujäägis, siis pärast Reformierakonna valitsuse võimult tõukamist algas üle jõu elamine, mille tagajärgi nüüd tunneme.
Ilmselt ei taha ükski poliitik tõsta makse või vähendada toetusi. Ikka sooviks inimesi nende endi raha eest õnnelikuks teha. Ometi on selge, et nii edasi enam ei saa. Riigieelarve on olnud aastaid kroonilises puudujäägis ja kui me selle parandamiseks mitte midagi ette ei võta, oleme tulevikus veelgi keerulisemate valikute ees. Eelarvedefitsiidi püsimine toob kaasa võlakoormuse ja intressikulude kasvu, halvendades riigi võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks. Prognoosid näitavad, et kui laseme võlakoormusel lihtsalt kerkida, suureneb see aastaks 2027 1 protsendini meie sisemajanduse kogutoodangust. See on 500 miljonit eurot ehk Kultuuriministeeriumi aastane eelarve.
Võlg on võõra oma ning laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua, nagu ütleb rahvatarkus.
Seepärast soovib valitsus riigirahanduse korda teha ehk liikuda riigieelarve tasakaalu poole. Selle kõrval ei tohi unustada, et oleme viimase 30 aasta kõige tõsisemas julgeolekukriisis. Julgeoleku tugevdamiseks vajalik kaitsekulude tõus 3 protsendini SKP-st nõuab kuni pool miljardit eurot lisaraha aastas. Maksubaasi laiendamata me kaitsekulusid tõsta ja riigirahandust korda ei saa.
Valitsuse maksureformi lahutamatuks osaks on keskklassi koormava maksuküüru kaotamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 700 euroni. See jätab ka pärast tulumaksu kaheprotsendilist tõusu keskklassi inimestele kuni sada eurot kuus rohkem kätte ega söö enam nende palgatõusu. Maksuküüru kaotamisest võidavad teiste seas õpetajad, päästjad ja politseinikud.
Eesti on parlamentaarne riik, mis tähendab, et need sammud saab ellu viia siis, kui riigikogu need heaks kiidab. Mõistagi peaks sellele eelnema parlamentaarne debatt, aga kahjuks blokeerisid opositsioonilised EKRE, Keskerakond ja Isamaa riigikogu töö juba enne sisulise arutelu algust. Keset taasiseseisvumisaja kõige tõsisemat julgeolekukriisi on parlamendi seesugune tasalülitamine opositsiooni poolt ikka väga küüniline ja vastutustundetu samm. Sellise teguviisiga seab EKREIKE ohtu Eesti julgeoleku tagamise.
Lähiajaloost tasub meenutada, et sellele, kui praegu opositsioonis olevad Keskerakond ja Isamaa omal ajal riigieelarve miinusesse lasid, reservid ära kulutasid, võlakoormust kasvatasid ja maksuküüru kehtestasid, ei eelnenud mingit laiapõhjalist kaasamist ega arutelu. Maksusüsteemi pea peale keeranud maksukobara surusid nad riigikogust läbi 17 päevaga. Valimistel mandaati polnud neile samuti selleks keegi andnud. Seega need, kes nüüd ennenägematut obstruktsiooni teevad, võiksid peeglisse vaadata. Praegused valusad otsused on Jüri Ratase valitsuste üle jõu elamise tagajärg.