Tallinna koolidel on järgmisel õppeaastal võimalus avada lisaklassikomplekte, kui kooliga liituda soovijaid on rohkem kui kahe paralleelklassi jagu. Ainsateks piiranguteks lisaklasside avamisel on nõue, et õppetöö peab toimuma ühes vahetuses.
Abilinnapea Tatjana Muravjova sõnul on selline võimalus eelkõige õpilaste huvides. “Esimesse klassi minnes ja siis kooli valides ei tea ju, kas laps on andekas matemaatikas, võõrkeeltes või hoopis laulmises. Kui nüüd näiteks kuuendaks klassiks on selge, et õpilane on erakordselt andekas reaalainetes, on selle õpilase huvides, et ta läheks kooli, kus just seda suunda kõige enam arendatakse,” selgitas abilinnapea Muravjova. “Lisaklasside avamise võimalus peaks vähendama olukordi, kus mõne konkreetse õppesuunaga kool peab andekaid õpilasi ukse taha jätma, sest ettenähtud kaks klassikomplekti on lihtsalt täis.”
Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi Keit Pentuse sõnul ei pea erakond õigeks administratiivsete jõumeetodite kasutamist selleks, et õpilast kogu kohustusliku kooliaja ühes koolis hoida. Pentuse sõnul leidub aga neidki, kes on veendunud, et linn peaks ette kirjutama, mitu klassikomplekti igas koolis üldse avada on lubatud.
“Need, kes Reformierakonnaga ei nõustu, ütlevad, et andes koolidele vabaduse otsustada, mitu klassikomplekti nad avada soovivad, suureneb tugevates koolides õpilaste arv ja nõrgemates koolides jääb õpilasi väheks. Mina küsiksin aga vastu, et kas eesmärgiks on anda õpilastele head haridust ja võimaldada neil oma annet arendada või hoida kunstlikult ja jõuga kõikides koolides õpilaste arv ühel tasemel?”
Tallinna haridusametis arutati ka võimalust keelata järgmisel õppeaastal koolidel rohkem kui kahe klassikomplekti avamine. Abilinnapea Tatjana Muravjova kinnitusel otsustati siiski, et selliseid piire järgmisel õppeaastal ei seata.