Selle valitsuse moodustamise kõnelustel lepiti kokku töötuskindlustusmaksemäära alandamises. Peaminister tegigi nüüd valitsuspartnerile ettepaneku langetada töötukindlustusmakse järgmisest aastast 4,2% pealt 3%-le. See on realistlik ettepanek, mis arvestab nii Töötukassa reservide jätkusuutlikkuse kui riigieelarve tasakaaluga. Muudatuse tulemusena jääb igale Eesti perele keskmiselt aastas kätte kuni 200 lisaeurot.
Muudatuse tulemusena laekub kassale järgmisel aastal 52 miljonit eurot vähem, kuid reserv jääb siiski piisavaks, et üle elada ka võimalikud tulevikukriisid. Lisaks riigi rahakotile on sammul tuntav mõju ka kõikidele tööinimestele ning mõistagi on mõju positiivne – keskmiselt jääb pere kohta aastas kätte kuni 200 lisaeurot. Töötuskindlustusmakse langetamist toetavad nii tööandjad kui -võtjad. Mõneti kummalisel kombel on maksemäära langetamisele toetust avaldanud ka vasakpoolsed opositsioonierakonnad, kelle sahtlid samas hoopis maksutõusuettepanekutest pungil.
Paindlik tööpuudus
Eeldatavalt nõustuvad ka tööturgu uurivad teadlased, et Eesti tööpuuduse kiire langus murrab tavapärast loogikat. Õpikutarkuse järgi peaks tööpuudus langema märksa aeglasemalt kui kasvas, loogikaks eeskätt see, et uute töökohtade loomine võtab kauem aega kui häda- ja kiirkorras kokkutõmbamine. Kui majandus juba kasvab, siis alguses püütakse efektiivsuse tõusu arvelt mahtusid kasvatada ja alles seejärel, omades suurt kindlustunnet tuleviku suhtes, julgetakse palgata uusi inimesi.
Eesti tööpuuduse graafikult näeme enamvähem sarnast tõusu- ja langusnurka: 2008. aasta 3%-lt 2010. aasta alguse 14,4%-le ning sealt tagasi 7,3%-le 2011. aasta lõpuks. Siinkohal väärib rõhutamist ka asjaolu, et tegu on lõviosas erasektori poolt loodud, mitte ajutise loomuga avaliku sektori (nn. sotsiaalsete) töökohtadega.
Kas põhjuseks on tööjõuturgu paindlikumaks muutnud uus töölepinguseadus, tänu euro tulekule tehtud täiendavad investeeringud, majanduse kiire kohandumine või kõik kolm kokku, eks seda saa teaduslikult uurida ja põhjapanevalt analüüsida. Fakt on aga see, et ainult tänu tööpuuduse kiirele langusele on meil võimalik maksemäära langetada.
Suund tööjõumaksude langetamisele
Eesti on teinud teadliku valiku langetada tööjõumakse, et soodustada töökohtade loomist ning anda inimestele enam võimalust oma teenitud raha üle otsustada. Seda on nii meile kui mitmetele teistele riikidele soovitanud ka rahvusvahelised eksperdid – Rahvusvaheline Valuutafond, OECD ja paljud teised. Vastu on võetud seadus langetada tulumaksumäär 20%-ni (aastast 2015) ning järgmise kolme aasta jooksul on kavas inimeste rahakotile soodsaid muudatusi veelgi.
Maksukoormuse kandmine otsestelt maksudelt kaudsetele on päevakorral mitmetes Euroopa riikides, seda nii ideoloogilistel kui pragmaatilistel põhjustel (eesmärgiga parandada maksude laekumist).