Põlva Haigla sünnitusosakonna sulgemist ei saa põhjendada ainult majanduslike argumentidega, sellel on palju suurem mõju Põlvamaa arengule. Järjest kaduvad regionaalsed teenused annavad signaali piirkonna hääbumisest ning ei toeta kuidagi kvaliteetse elukeskkonna loomist. Sünnitusosakonna sulgemine tekitab paraku küsimuse “Mis läheb järgmisena?”. Siinkohal on palju olulisem kindlustunne noortele peredele ning kogu piirkonna tulevik.
Suure tõenäosusega läheksid Põlva sünnitajad sünnitusosakonna sulgemise järel pigem Tartusse kui Võrru. Küsitav on aga Tartu valmisolek võtta vastu Põlva sünnitajad, mis võib tekitada olukorra, et sünnitusi hakatakse suunama Võrru ning inimestel kaob ära vaba valik. Olukorras, kus Tartu Lastekliiniku maja valmib alles mõne aasta pärast, on Põlva sünnitusosakonna sulgemine lubamatu. Tervishoiuteenuste kättesaadavus peab olema tagatud kõigis maakonnakeskustes ning igal patsiendil peab olema võimalik ise valida, millise haigla või kliiniku teenuseid ta kasutada tahab.
Endine peaminister Taavi Rõivas on välja toonud, et sünnitusosakondade sulgemisega saavutatav rahaline kokkuhoid on pea olematu. Põlva ja Valga Haigla kogueelarve on alla 1% Haigekassa eelarvest ning kõikide Eesti maakonnakeskuste (üld)haiglate kogueelarve suurusjärguna umbes 5% Haigekassa kuludest. Võimalik majanduslik kokkuhoid sünnituse lõpetamisest üldhaiglas (maakonnakeskuse haiglas) on parimal juhul mõnisada tuhat. Ehk 0,03% Haigekassa eelarvest. Seega on küsitav ka majanduslik põhjendus.
Reformierakonna Põlvamaa organisatsioon seisab kvaliteetsete teenuste ning hea elukeskkonna püsimise eest. Sünnitusosakonna sulgemine ei ole Põlvamaa inimeste huvides, oluline on elanike kindlustunne ja piirkonna tulevik.