Keegi netikommentaator Fiffi tituleeris Krister Parise kolmapäevase kolumni “Dissidendid loomavagunisse” eest “kasulikuks idioodiks”.
Eesti Päevaleht, 13.07.2007
Keegi netikommentaator Fiffi tituleeris Krister Parise kolmapäevase kolumni “Dissidendid loomavagunisse” eest “kasulikuks idioodiks”.
Olen temaga 50% nõus. Idioot ta ei ole, kasulik aga küll. Nimelt on Paris üks vähestest ajakirjanikest, kes pidevalt tõstatab sõnavabaduse teemat ega karda erineda peavoolu seisukohast.
Provokatsioon on hea, sest kutsub lugema ja tekitab (kas või kommentaariumiruumis) elava diskussiooni, aga liiale minnes halb, sest soovitud sõnum läheb kaduma.
Olgugi et liberaal, tunnistan, et teatavad piirangud on vajalikud. Poliitikute ja ajakirjanduse roll ongi jälgida, et nendega liiale ei mindaks, ja eks igaühe valulävi ole eri tasandil.
Briti kodanikud põlgavad endist viisi ära ID-kaardi, sest peavad seda tavakodanike privaatsusele suureks ohuks. Samas on nad terrorismihirmus nõustunud 4,2 miljoni turvakaameraga, mis teeb iga 14 kodaniku kohta ühe. Hinnanguliselt röövib salasilm Londonis töötava inimese privaatsust 300 korda päeva jooksul. Kas see ei ole justkui maha kirjutatud Orwelli raamatust, mida Paris armastab nii tihti tsiteerida?
Küberkaitse ja isikuvabadused
Teatava privaatsuse piiramisega tuleb ka meil praegu ja edaspidi leppida. Suurest rahvusvahelisest kärast tiivustunud Eesti poliitikud (sh mina) on mööda maailma ringi lennanud, rääkinud meie jaoks edukast kübersõjast ning igal pool lubanud müstilisi ettepanekuid. Ettepanekud saavad aga peamiselt olla vaid isikuvabadusi piiravad: suurem kontroll internetikasutajate üle, IP-aadressi sidumine konkreetse isikuga, mehhanism internetiliikluse järgimiseks jne.
Kas meelega või kogemata unustas Paris oma artiklis teha verbaalse pai Langile. Nimelt enne riigikogu suvist istungivaest aega esitas justiitsminister menetlusse korrakaitseseaduse eelnõu, mis lubab muuseas korraldada meeleavaldusi ilma sellest eelnevalt teavitamata. Eelduseks on, et ei toimu liikluse ümberkorraldamist, ei püstitata telke ega kasutata võimsat helitehnikat.
Kuidas saabki normaalseks pidada süsteemi, et kui soovin korraldada meeleavaldust praeguse linnavõimu rahaparseldamise otsuse vastu, siis pean sellest teavitama sama linnavõimu vähemalt seitse päeva ette. Põhjuse keeldumiseks leiab ikka!
Küsisin väliskomisjoni kohtumisel kaitsepolitsei peadirektorilt Aldis Aluselt: kui Tõnismäe lillede vahele trügiks mõni tubli Eesti kodanik, kes ei kanna mingit Eesti riigi vastast plakatit, mis siis saaks? Ei midagi, sest alust (kui lilled just kannatada ei saa) tema arreteerimiseks ei ole.
Kui homme vihma sajab, võib Paris üle Tõnismäe tööle minna küll. Kui tahab, siis Eesti suveilma Tõnismäe kõnniteel mõtlikult valveseisangus nautida kah. Ei arreteeri teda keegi sineli moodi vihmakeebi või lontis näo pärast.