Venemaa on traditsiooniliselt Eestit kritiseerinud, tavaliselt Baltimaade ühisnimetaja all. Mina ei mäleta, et Putini Venemaa propagandateenistus oleks seni vaevunud ühtki Eesti liidrit isiklikult mainima ega ründama. Nii ebaoluline on Eesti Venemaa jaoks olnud.
Olukord on Ukraina abistamise tõttu Eesti poolt oluliselt muutunud. Venemaale on äärmiselt tähtis vähendada Eesti, Poola ja teiste Baltimaade mõju läänemaailma strateegiale ja taktikale.
Aastal 2002 tegid Reformierakond ja Keskerakond valitsuse. See oli pragmaatiline valitsus suuremate tülideta. Sel ajal viidi lõpule liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga ja NATOga. See toimus üksmeeles ja koostöös osaga opositsioonist.
Arvasin, et samasugune tuleb ka Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus nüüd. Eksisin.
Arvasin, et nagu Euroopa Liidu ja NATOga liitumise küsimuses valitses siis suur poliitiline üksmeel, siis Venemaa kallaletungi järel Ukrainale juhtub midagi sarnast. Jälle eksisin.
Muidugi, tolleaegsed valitsuspartneri juhid Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Sven Mikser ja teised olid hoopis muust klassist kui tänased Keskerakonna juhid.
Täna on Reformierakond kõrini tüdinenud lakkamatutest järeleandmistest koalitsioonipartnerile, kahju kannatamisest nende ministrite küündimatuse tõttu, sundusest vaikida Keskerakonna korruptsiooniprobleemidest, mis pole kusagile kadunud. Koalitsioon on olnud üks kannatuste rada.
Kõikide nende 30 aasta jooksul, mis on möödas Eesti vabariigi taastamisest, on olnud hulk inimesi, kellele see Eesti vabariik ei ole meeldinud.
Ei meeldinud, et vabariik taastati õigusjärgsuse põhimõttel, ei ole meeldinud kodakondsuspoliitika, ei meeldinud põllumajanduse reform, ei ole meeldinud Eesti lääne-orientatsioon, ei ole meeldinud Eesti liitumine Euroopa Liiduga.
Loomulikult on inimestel, kes põhimõtteliselt eitavad Eesti vabariiki sellisel kujul, nagu ta praegu on, oma poliitiline väljund. Vanasti oli see Keskerakond, ka Rahvaliit, mis on muundunud EKREks.
2019. aasta riigikogu valimistel toetas neid kahte erakonda koos 41% valijatest ja nad said riigikogus 45 kohta. See on tänase poliitilise olukorra alus.
Keskerakond ja EKRE lükkasid esimesel lugemisel tagasi eestikeelse hariduse laiendamise eelnõu.
Ekrelased seletavad tagantjärele, et eelnõus olevat puudusi. Naeruväärne! Igas eelnõus on puudusi. Selleks läbivadki nad riigikogus mitu lugemist.
Eelnõu tagasi lükkamine esimesel lugemisel on poliitiline, seekord väga sümboolne otsus.
EKRE koostöö kohta venemeelse Keskerakonnaga ütleks Talleyrand, et see on hullem kui kuritegu, see on viga. Valimiskampaanias tuleb neil lõputult seletada, miks EKRE tahab piirata eesti keele kasutamist. Kas meie keel ei sobi? Eesti kogukonnal on põhjust mobiliseeruda.
Eesti on tegelikult murdepunktis. Riigi valitsemine nii jätkuda ei saa. Aga kuidas ta jätkub?