Valitsuse üks eesmärke 2021. aasta hilistalvel ametisse asudes oli tagada vanemaealistele turvatunne, et pensionid hakkaksid tõusma ning meie pensionäride heaolu paraneks.
Saavutatud eesmärgi valguses oleme 2022. aasta varakevadeks kindlustanud indekseerimisest tuleneva pensionitõusu 7,9 protsenti (jõustus 1.04.2022); tõstnud üksi elava pensionäri toetuse 115-lt eurolt 200-le eurole aastas (jõustub oktoobris 2022); taganud pensioni baasosa ja rahvapensioni erakorralise tõusu 20 eurot (jõustub 1.01.2023); saavutanud pensionide tulumaksuvabastuse keskmise pensioni ulatuses (jõustub 1.01.2023).
Nende sammude tulemusena tõuseb pension nelja aasta jooksul ligikaudu 200 euro. 2023. aasta aprillist on keskmine pension seega eeldatavasti üle 650 euro ning tulumaksuvaba. Pensionide baasosa tõstmisest võidavad lisaks vanaduspensioni saajatele ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad, ühtekokku 321 000 inimest.
Tõstetud pensioni osa ei tohi aga ära süüa tulumaks ja seetõttu peab keskmine pension saama ja jääma tulumaksuvabaks ka edaspidi. Rahvapensioni määra tõus 20 eurot aitab parandada aga 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut ja üksi elava pensionäri toetuse tõus parandab ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid.
Pensionidest kõneledes on oluline meeles pidada, et pensionile jäädes peab inimesel säilima otsustusvabadus, kas lõpetada töötamine, minna vahepeal paindlikule pensionile või jätkata töötamist. Töötamine peab olema aga vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest. Harjumuspärase eluviisi säilitamine väärikas eas on täpselt sama tähtis kui mistahes muus eluetapis.
Soovime, et Eestis ei peaks inimesed pensioniea ees hirmu tundma, vaid et sellest kujuneks väljateenitud aeg, mil on võimalik keskenduda nii iseendale kui oma lähedastele. Ülalkirjeldatu on vaid osa sammudest, mil moel soovime kindlustada pensioniealistele turvatunde ning heaolu.
Oma tulevase pensioni pärast peaksid hoolt kandma aga kõik töötajad ja tööandjad juba praegu, sest ainult üheskoos saame luua eeldused inimväärseks pensionieaks. Nii et me ei peaks kartma vanaks jäämist, vaid nägema selles hoopis võimalust kujundada oma elu selles etapis täpselt sellisel moel nagu ise seda soovime.