Eesti rahvaraamatukogude ajalugu ulatub 19. sajandi keskpaika ja neil on väga oluline roll meie kultuurihariduse ning eestikeelse lugemiskultuuri kujunemisel. Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud rahvaraamatukogu ning esimene rahva algatusel loodud raamatukogu loodi 1860. aastal Tarvastus. 1886. aastaks oli asutatud ligikaudu 135 rahvaraamatukogu ja aastal 1907 avati Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba.
Esimene avalikke raamatukogusid reguleeriv seadus, avalike raamatukogude seadus, võeti vastu 1924. aastal, see jõustus 1925. aastal. See pani kohalikele omavalitsustele kohustuse rajada raamatukogusid sellisel hulgal, et need oleksid inimestele kättesaadavad. Kehtiv rahvaraamatukogu seadus jõustus 1998. aastal ning selle olulisemad sisulised muudatused tehti viimati 2007. aastal. Seega on seaduse viimasest uuendamisest möödunud ligi kaks aastakümmet.
Täna tegutseb Eestis ligi 480 rahvaraamatukogu 78 kohalikus omavalitsuses. Rahvaraamatukogudest on saanud kogukondade kohtumispaigad, õppimise ja enesetäiendamise keskkonnad ning olulised partnerid inimeste toetamisel digiriigi teenuste kasutamisel.
Käesoleva seaduseelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. aprillil 2026. aastal. Enam kui sada aastat pärast esimest seadust oleme ajakohastamas rahvaraamatukogude toimimise õiguslikke aluseid. Muudatuste eesmärk on ajakohastada rahvaraamatukogude võrgu ja tegevuse korraldust, et tagada ajakohane ja kättesaadav raamatukoguteenus üle kogu Eesti.
Olulisem kokkuvõte seaduseelnõust. Esiteks, raamatukogude roll muutub ajakohasemaks. Seadus määratleb rahvaraamatukogu selgelt kultuuri- ja haridusasutusena ning sätestab selle põhieesmärkidest tulenevad ülesanded, nagu näiteks lugemise edendamine, digipädevuse toetamine, elukestva õppe toetamine ja kogukonna kaasamine.
Teiseks, omavalitsuses rahvaraamatukogude võrgu korraldamine muutub paindlikumaks. Kohalik omavalitsus saab kujundada rahvaraamatukogu võrgu vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele, arvestades elanike arvu, asustustihedust ja struktuuri ning kaasates elanikke otsustusprotsessidesse.
Kolmandaks, raamatukogu juhtimine ja töökorraldus muutuvad ühtsemaks. Rahvaraamatukogu tegutseb edaspidi ühtse organisatsioonina, sest eelnõu näeb ette keskraamatukogust ja tema haruraamatukogudest koosneva juhtimissüsteemi. Teenust võib pakkuda ka väljaspool raamatukogu ruume või rändraamatukoguga.
Neljandaks, raamatukoguhoidjatele kehtestatakse kvalifikatsiooninõuded, direktor tuleb valida avaliku konkursiga ning talle kehtestatakse haridus- ja kvalifikatsiooninõuded ning need puudutavad ka raamatukoguhoidjaid. Enne seaduse jõustumist ametis olevatele raamatukoguhoidjatele nõuded ei laiene.
Viiendaks, rahvaraamatukogude valdkonna riigi haldusülesannete täitmist muudetakse etapiviisiliselt. Riiklike ülesannete täitmine koondatakse rahvusraamatukokku, et selgelt eristada riigi ja kohalike omavalitsuste vastutust ning rahastamist. Rahvusraamatukogusse loodav arendusüksus hakkab korraldama ühiste teenuste arendamist, tagades kõigile rahvaraamatukogudele ühetaolised tugiteenused.
Kuuendaks, luuakse õiguslik alus raamatukogude andmekogule. Ühtne andmekogu võimaldab kasutajatel pääseda ühes süsteemis ligi kõikidele liitunud raamatukogudele ja teenustele. Rahvaraamatukogudele muutub andmekogu kasutamine kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2028, teised raamatukogud saavad soovi korral liituda. Ülikoolidele tagatakse oma raamatukogude andmete haldamisel ja arendamisel otsustusõigus.
Seitsmendaks, raamatukogude rahastamine jääb omavalitsuse ja riigi ülesandeks. Omavalitsus peab tagama raamatukogu toimimiseks vajalikud ruumid, töötajad, sisustuse ja tegevuskulud ning teavikute regulaarse soetamise. Riik toetab väljaannete soetamist, arendusprojekte ja rahvaraamatukogu andmekogu kasutamist.
Seaduse üldine jõustamine on kavandatud 1. märtsile 2027. Ühtne raamatukogude andmekogu ja sellega seotud muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2028. aastal ja sellega antakse raamatukogudele, omavalitsustele ja Eesti Rahvusraamatukogule rohkem aega muudatuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
Aga toon mõned näited, mida on praegu reformi käigus juba ellu viidud või elluviimisel. Kõigepealt, 2023. aastal anti Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded üle Eesti Rahvusraamatukogule, et koondada sarnased ülesanded ja teenused ühte asutusse. Samal aastal käivitati e-laenutuse keskkond, millega laiendati Eesti e-väljaannete kättesaadavust kõigisse kohalikesse omavalitsustesse. Alates 2023. aastast rakendatakse iga-aastast rahvaraamatukogu arendusprojektide ehk kiirendi toetusmeedet, millega aidatakse rahvaraamatukogudel ajakohastada teenuseid, ruume ja tehnoloogiaid.
Tänaseks on Eesti Rahvusraamatukogus ette valmistatud ja valmistatakse ette rahvaraamatukogude arendusüksuse loomist ja riiklike ülesannete ülevõtmist ning jätkub ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi ehk raamatukogude andmekogu rakendamise ettevalmistamine. Infosüsteemi hange on läbi viidud ja leping allkirjastamisel, eesmärgiks alustada raamatukogu tööd uues andmekogus 1. jaanuarist 2028.