Kui praegune esimees Jüri Ratas on öelnud, et Keskerakond peaks hakkama toetama eestikeelsele haridusele üleminekut, siis tema rivaal Mihhail Kõlvart soovib ilmselt uue haridusvaldkonna abilinnapeaga anda oma venekeelsele valijaskonnale sõnumi, et tema nägemus on vastupidine. Keskerakond jätkab Tallinnas eestikeelsele õppele ülemineku pidurdamist.
Keskerakonna soov säilitada Eestis venekeelset haridussüsteemi pole arvatavasti kellelegi uudis. Tallinna volikogus oleme aastast 2017 pidanud sel teemal debatti nii linnapea Mihhail Kõlvarti kui nüüdseks juba endise haridusvaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtseviga ning mõlemad on alati otsinud põhjendusi, miks on eestikeelsele õppele üleminek teostamatu.
See pilt ei muutunud ka peale seda, kui Riigikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu eestikeelsele õppele ülemineku seaduse, mille alusel algab üleminek juba järgmisest aastast, esimesena lähevad üle lasteaiad ning esimesed ja neljandad klassid. Ehkki Tallinna juhid ilmselt mõistavad, et seadust nad rikkuda ei saa, ei takista see neil toota oma 70-pealise kommunikatsiooniaparaadi toel sõnumeid, kuidas eestikeelsele õppele üleminek võib lõppeda katastroofiga.
Belobrovtsev oli Kõlvartile eestikeelsele õppele ülemineku vastases võitluses hea liitlane ja tõenäoliselt otsiski Kõlvart tema järglaseks kedagi, kes oleks selles rollis vähemalt sama hea, kui mitte veelgi parem. Kedagi, kelle ametisse nimetamise abil saaks teha kohalike valimiste eel silma Lasnamäel elavatele venekeelsetele valijatele ja rääkida, kuidas eestikeelsele õppele üleminek ei ole ikka õige suund. Kaht Lasnamäe venekeelset kooli juhtiva Andrei Kante nimetamine haridusvaldkonna abilinnapeaks oli selles mõttes loogiline samm. Juba kuulemegi tema suust sõnumeid, kuidas täielikult eestikeelsele haridusele on keeruline üle minna ja nui neljaks ei saa seda teha. Tuttavad jutupunktid.
Mida sellest kõigest järeldada? Nii kaua, kui Keskerakond domineerib Tallinna linnavalitsuses, ei murdu ka Tallinna vastuseis eestikeelsele haridusele.