Riigikogus toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Õpetajahariduse hetkeseis, probleemid ja ootused’’ arutelul ütles kultuurikomisjoni liige Paul-Eerik Rummo
oma sõnavõtus, et õpetajate ettevalmistus on strateegilise tähtsusega tegur rahva ja riigi kestvuse, toimetuleku ja edu tagamisel.
Rummo rõhutas, et pensionieale lähenevate või juba pensionil olevate, kuid selle kõrvalt osakoormusega töötavate õpetajate suhtarv kogu õpetajaskonnas on ohtlikult suur, kuid heade ideede ja valmisolekuga noori pole piisavalt peale tulemas. Selle ühe põhjusena tõi parlamendisaadik välja õpetajakoolituse pikaajalise teisejärgulisuse muude õppesuundade kõrval.
„Palgast on palju räägitud ja palgaolud selles sektoris on ka paranemas, kuid motivatsiooniuuringud abiturientide hulgas on näidanud, et loodetava sissetuleku kõrval ja tihti sellest eespool on õppesuuna huvitavus ja loodetav tulevane loovust ergutav tööõhkkond. Õpetajaks õppimist ja sellena töötamist ilmselt reeglina niisuguses positiivses valguses ei nähta,“ ütles Rummo. Ilmselt on siin seos ka asjaoluga, et meie õpilased, olles kõrgetel kohtadel rahvusvahelistel teadmistetestidel, paistavad samas silma ka koolirõõmu puudumise poolest.
Reformierakonna fraktsiooni liige tunnustab arenguid Tartu ja Tallinna Ülikoolis, kus on viimastel aastatel tehtud tõsiseid ettevalmistusi õpetajahariduse moderniseerimiseks ja selle prestiiži tõstmiseks, samuti kodanikualgatusi „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“, mille kogemustest saab eeskuju võtta ka süsteemse õpetajakoolituse arendamisel.
Parlamendisaadik tõi esile vajaduse arendada õpetajakoolituses pädevusi, mis võimaldavad tegevõpetajail osaleda integreeritud, kitsa ainekesksuse asemel tervikliku maailmapildi kujundamisele suunatud õppekavade arendamisel ning õpikute ja muu õppevara loomisel.
Paul-Eerik Rummo rõhutas ka infotehnoloogiliste pädevuste väljaarendamise vajadust õpetajail, et kaasa teha järjest laienevas internetipõhises õppes. ’’Juhiksin ka tähelepanu sellele, et põhiõppeainetega võrreldes marginaalsema õppemahuga ained nagu ühiskonnaõpetus, ettevõtlusõpe ja usundilooline õpe on olulisel määral noorte inimeste väärtushinnangute ja sotsialiseerumisvõime kujundajaiks, mis eeldab ka suurema tähelepanu pööramist nende ainete õpetamisele,’’ lisas Rummo.