Riigikogu arutab tänasel istungil Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Eesti energeetika tulevik 2035“.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Yoko Alenderi sõnul sõltuvad energeetikaalastest valikutest nii majanduse käekäik kui inimeste elujärg.
“Peame siin targalt tegutsema, on selge, et odavaim elekter tuleb taastuvenergiast. Eesti on seadnud endale eesmärgiks toota aastaks 2030 taastuvatest allikatest sama palju elektrit kui on meie aastane tarbimine. Selle sihi suunas ka liigume. Praegune valitsus on astunud ja astumas mitu olulist sammu taastuvenergia võimsuste loomiseks, mis tagavad lisaks puhtamale elukeskkonnale ja varustuskindlusele ka soodsama hinna tarbijale,” ütles Alender.
“Tänase arutelu käigus saame energeetikast suure pildi. Alustades sellest, mida on energeetikas juba tehtud ja kuhu on poliitiliste otsustega praeguseks jõutud, ning muidugi ka sellest, kuhu tegevuskava edasi viib. Samuti räägime sellest, milline on ambitsioon tootmismahtude suurendamiseks ja kuidas see tooks meile rohkem puhast tööstust,” lisas ta.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt tõi välja, et puhas energia on Eesti majanduse konkurentsieelis.
“Meie võimekus järgmise kümnendi jooksul kasvatada ühiskonna heaolu sõltub väga palju sellest, kui edukad oleme puhta energia investeeringute tegemisel. Ilma piisavas koguses puhta energia pakkumiseta jääb Eesti arengutee seisma. Nii nagu Põhjamaades, on ka Eestis elektri tarbimismahu kasvu eelduseks investeeringud uutesse taastuvenergia tootmisvõimekusse. Need investeeringud toetavad ka majanduskasvu – Arenguseire Keskuse rohepöörde trendide ja stsenaariumite raporti kohaselt toob iga rohelisse majandusse investeeritud euro tagasi 1,2 eurot,” sõnas Sutt.
Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul esinevad ettekannetega kliimaminister Kristen Michal, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa, Elering AS juhatuse esimees Kalle Kilk ning Riigikogu majanduskomisjoni liige Andres Sutt.