Pean mõistlikuks jagada sotsiaalmaksu töövõtja ja tööandja vahel – see ei anna küll otseselt raha kummalegi tööturu osapoolele juurde, kuid omab psühholoogilist efekti.
Viktori Trasbergi poolt välja käidud ideed astmelisest sotsiaal- ja tulumaksust Eesti maksusüsteemi lihtsamaks ja atraktiivsemaks ei muuda. Lõpuks on ettevõtja jaoks oluline palgafondi suurus. See, kas sotsiaal või tulumaksu ühte või teist pidi diferentseerida, ei olegi niivõrd oluline. Minu ettepanekud on suunatud suurema väärtuse loomisele ettevõtluses. Et oleks, mida ümber jagada – välja pakutud individuaalne sotsiaalmaks ega progressiivne tulumaks suurt midagi juurde ei loo.
Enne muudatuste tegemist maksupoliitikas peaks eeskätt vastama küsimusele, kuidas teha maksusüsteemi ettevõtjatele atraktiivsemaks, et soodustada investeeringuid ja kasvu. Vaesuse ümberjagamisest pole kasu, kuigi riigieelarvest maksuraha ümberjagamisel õigluse ja solidaarsuse element tugevasti esineb.
Üldjuhul on ettevõtjate jaoks maksumäärast olulisemgi maksupoliitika etteaimatavus ning stabiilsus, kuid globaliseerunud maailmas võistlevad riigid omavahel ettevõtete investeeringute pärast. Seetõttu on riigina mõistlik olla aktiivne. Järgnevalt käin omalt poolt välja kolm konkreetset ettepanekut maksumuudatusteks.
Tööjõumaksud Eestis on kõrged, palgad on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning tulenevalt sellest tuleks sotsiaalmaksu langetada oluliselt suuremas mahus (riigikogu on seadustanud sotsiaalmaksu langetuse 32%-ni). Toetus selleks on ettevõtjatelt olemas ning loodetavasti ka teistelt koalitsioonipartneritelt.
Ettevõtete tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt on Eesti konkurentsieelis ja seda süsteemi peaks nii säilitama kui täiustama. Ettepanek oleks rakendada soodsamat tulumaksumäära makstavatelt dividendidelt ettevõtetele, kes jaotavad kasumit näiteks kolmel järjestikusel aastal. See muudab dividendide maksmise atraktiivsemaks ja muuhulgas parandab ka Eesti konkurentsisituatsiooni võrreldes Läti, kus praegu on kasumit jaotada soodsam kui meil.
Eesti tööpuudus on madal (ca 5-6%) ja me räägime juba pikemat aega kvalifitseeritud tööjõu puudusest. Selleks, et soodustada Eestisse kõrgelt haritud ning suure lisandväärtusega töökohtade teket, tuleks sotsiaalmaksust vabastada Eestisse palgatud kõrgepalgaline välismaine tööjõud. Need ajutiselt Eestis tööle ja elama tulnud inimesed ei tarbi meie pensionisüsteemi ning nõutav eraravikindlustus tagaks neile inimestele tervishoiuteenused. See muudatus tooks Eestisse kõrgelt tasustatud töökohti ning tehtav maksusoodustus oleks väga täpselt sihitatud.
Kaheks jagatud sotsiaalmaks
Pean mõistlikuks jagada sotsiaalmaksu töövõtja ja tööandja vahel – see ei anna küll otseselt raha kummalegi tööturu osapoolele juurde, kuid omab psühholoogilist efekti. Üldjuhul töövõtja ei taju kui palju tema palgalt tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset tasutakse. Maksukohustuse jagamise kaudu tunneks töövõtja personaalset seost isiklikult makstud maksude ja saadavate avalike hüvede vahel. See muudatus suurendaks inimeste soovi sotsiaalkindlustuse süsteemi efektiivsemaks tegemisel kaasa rääkida. Tekiks nõudlikkus maksuraha targaks kasutamiseks, sest senine n-ö anonüümne raha muutub “oma rahaks”.