Pühapäeval, 27.septembril 2020 valis Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolek uueks juhatuse esinaiseks Riigikogu liikme Vilja Toomasti. Juhatusse valiti veel Anneki Teelahk Ida-Virumaa, Auli Solo Tartumaa, Carmen Illak Tallinna, Meeli Pärna Pärnumaa, Piia Järveots Saaremaa ja Sirli Tallo Viljandimaa piirkonnast.
“Mul on rõõm olla eestvedajaks nendele vahvatele ja tugevatele naistele, kes on kokku saanud NaiRes. Eesti ühiskonna tänane moraalsuse ja aususe lävi on muutunud nii madalaks, et raske on naise, abikaasa ja emana vaiki olla,” ütles Vilja Toomast ning lisas, et naised võiksid omavahel kokku hoida ning ennekõike toetada üksteise valikuid ja püüdlusi. Samuti on oluline ka naiste hääl kuuldavaks teha kogu ühiskonnas.
Vilja Toomast on Eesti poliitik, Riigikogu liige, kus kuulub Õiguskomisjoni. Lisaks on ta ka Tallinna Linnavolikogu ja Nõmme Linnaosakogu liige ning kuulub Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatusse, olles Nõmme piirkonna esimees.
Vilja on pärit väikesest Lõuna-Eesti külast, Vaabinast. Sealsamas alustas ka oma kooliteed. Keskhariduse sai Antsla Keskkoolist ja magistrikraadi psühholoogias omandas Tartu Ülikoolis. Ta on abielus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Taimo Toomastiga. Tal on üks täiskasvanud tütar. Vabal ajal meeldib talle väga lugeda, aias töötada, metsas jalutada ning koos abikaasaga kokata. Samuti naudib ta head ooperit.
Naisteühendus NaiRe asutati 25 aastat tagasi, 30 aprillil 1995 Pärnus. Selle eestvõtja oli Valve Kirsipuu koos oma aatekaaslastega. NaiResse kuulub hetkel 501 liiget. Viimasel neljal aastal oli NaiRe esinaine Riigikogu liige ja rahandusekspert Maris Lauri, kes uude juhatusse enam ei kandideerinud.
“NaiRes on väga hakkajad ja erksa tunnetusega naised, kes tahavad teada, arutada ja kaasa lüüa ühiskonnas toimuvas. Selliste kaaslastega on alati rõõm koos toimetada. Mul on väga hea meel, et NaiRe juhatuses on esindatud väga erinevad piirkonnad,” sõnas Maris Lauri.
“Viimasel ajal on valjuhäälseks muutunud see vähemus, kes nõuab, et enam kui pool ühiskonnast kasvataksid kodus lapsi ja oleksid vait, kui „issid“ asju otsustavad. See ei ole kunagi olnud Eesti naise viis ja ma usun, et naised ei lase sellisel asjal kunagi ka juhtuda, kuid selleks on vaja, et naised tõesti räägiksid ja toimetaksid aktiivselt ka avalikkuses,” ütles ta kokkuvõtteks.