14. detsembril toimus Tallinnas järjekordne Reformierakonna julgeolekutuur. Sel korral arutati, kuidas tagada meie e-riigi turvalisus väliste rünnakute ees, mis moel suurendada meie merejulgeolekut, kuidas ühendada e-riigi teadmised merejulgeoleku tagamiseks ning miks on oluline prioritiseerida meie julgeolekut ka rannikualadel.
Nendel teemadel rääkisid e-riigi spetsialist Tiit Vapper, kontradmiral reservis Igor Schvede ja merenduse strateegia ekspert Viljar Jaamu.
Tiit Vapper alustas sellest, kuidas oleksid asutused ja ettevõtted jätkusuutlikud, kui peaks tekkima näiteks kriis, sõda või midagi muud seesugust. „Peame olema kogu aeg valmis, et kui midagi sellist juhtub, suudaksid meie ettevõtted pakkuda edasi teenuseid, mida nad on pakkunud,“ märkis ta.
Märkimisväärse ohuna tõi Vapper välja, et agressor võib täiesti legaalselt omada informatsiooni, mis on meile väga riskantne ja tundlik. Lisades, et esimese asjana tahabki vaenlane meilt isikuandmeid. „Selle omamine võimaldaks vaenlasel korraldada organisatsiooni meie julgeoleku ohustamiseks,“ ütles Vapper. Olulise ohuna viitas Vapper sellele, et näiteks paljud asutused kasutused rakendustarkvara, mille tegelikku omanikku nad ei tea ja kelleks võib olla keegi, kes esindab meile mitte sõbraliku riigi huve. „Seega tuleb põhjalikult uurida, kes on mingi ettevõtte taga,“ võttis Vapper kokku.
Viljar Jaamu tõi välja, et Eesti merenduses on peamiseks probleemiks killustatus. Tema arvates tuleb hakata merendust tervikuna arendama. See võimaldab ka selgemaid eesmärke seada ja häid tulemusi saavutada.
Igor Schvede rääkis sellest, et Reformierakond on teinud julgeoleku arendamisel palju ära ja see kajastub ka merejulgeolekus. Tema hinnangul oli suur samm Politsei- ja Piirivalveameti ning kaitseväe laevastike ühendamine. See avaldab võimalusi ja suurendab ekspertiisi. Veel rääkis ta sellest, et meremiinide kasutamine muudab vaenlasele tegevuse meie ranniku lähedal ohtlikumaks ja meie riigi kaitstumaks.
Samuti avaldub Schvede arvates Läänemere julgeolekukeskkonnale suurt mõju Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga. Ta märkis, et see on väga suur sõna, kui kõik Läänemere kaldal olevad riigid, välja arvatud Venemaa, on meie liitlased. Samas rõhutas ta, et see kui palju meie julgeolekukeskkond sellest paremaks läheb, sõltub ikka meist endist. Võtmetähtsusega on siin hea koostöö arendamine.
Vaata kohtumist järgi täispikkuses siin.